Chie the Brat

Jarinko Chie - Isao Takahata 1981

Väike plikatirts nimega Chie peab oma õlul hoidma kogu majapidamist, sest ema on pere juurest lahkunud ning isa armastab rohkem sõpradega vedeleda, saket juua või kaardimängus rahasid hakkama panna kui pisikest söögimaja ülal pidada ja tütre järele kantseldada. Ühel hetkel avastab aga päevavaras, et ta ei ole oma tütrele vääriline isa olnud ning püüab meeleheitlikult seda viga parandada, pealesurutud abi kukub aga tihti kehvalt välja ja nii on pisikesel Chiel hulga lihtsam ise perele raha teenida kui oma isa mahhinatsioonidele lootma jääda, eriti kuna need põhinevad tihti läbikäimisel yakuzadega. Anime on küllaltki rahvapärase taustaga mida süvendab kuuekümnendate lõpuaastaisse viidud tegevus, sest see oli aeg mil rahvalik lihtsakoelisus ning südamlikkus olid kuidagi eriti kuldse tooniga, igaüks aitas naabrit ning majapidamised elasid tihedas läbikäimises. Pinnas millelt sirgus kodune soe huumor, stseenid otsekui elust, juhtumised mida maja ees tänaval sai klatšida ja kui ka tagaräägitu kuulas, siis midagi solvavat selles ometigi ei leidunud. Sõjajärgne elu oli taas tõusuteel, valitses teatud eufooria ning riisist toituvad kollased robotid ei olnud veel rõõmu täis linnakodanikke välja vahetanud. Siin Isao Takahata laotabki laiali oma loo mis peegeldab väga ehedalt sel ajal harjal olnud entusiasmi elujärje parandamisel ja optimismi paremasse tulevikku. See usk ühiskonna koostoimimisse ning selle läbi kogu rahva õitsengusse oli nii tugev, et puudub vajalikus juhendada, keegi ei jää nagunii välja ja kellegi vigadele ei vaadata halvasti. Tähtis on lõppeesmärk ja üksikud mustad lambad kuuluvad sinna jõudmise juurde, naid ei ole vaja õigele teele juhtida, sest ka väär elustiil aitab lõppsihile teise nurga alt kaasa. Seetõttu sai anime pakkuda moraalitsemisest täielikult vaba lähenemist ning tegu-tagajärg tüüpi huumori asemel väga hingestatud sisu. Naerda sai palju ja südamest ning seda vaatamata pidevalt taga jooksvale dramaatikaliinile, tihti rajati nali silmanurgast märgatavate pisidetailide peale millega see suurepärane meisterlik animatsioon üle külvatud oli. Täiskasvanulik, armas, koomiline ja heade karakteritega kelle hulgast tasuks eriti esiletõstmist eneseteadlik luuser-isa tegelaskuju. Ei ole ime, et Ghibli peagi lavastaja oma ridadesse meelitas. 5/5

Kohalikud gängsterid.