Sel ajal kui ülejäänud filmiblogijad loodetavasti vaatasid, nautisid ja arvustasid minu poolt poolkogemata kiiruga välja pakutud kasahhi new wave klassikat Igla, võtsin mina ette Rashid Nugmanov´i paar aastat varasema lühifilmi, nii umbes selleks, et vähekegi samal lainepikkusel püsida, samas rütmis vibreerida. Nõel aga oli just aasta-kaks tagasi vaadatud ning erilist isu taas ampullide ning Kino muusika maailma minna ei olnud, eks kokkuvõtet kirjutades pigistan veel enesest midagi välja, uut arvustuspostitust aga tegema ei asu. Yahha oli film kaheksakümnendate keskpaiga mitteformaalidest. Punkarid nende kohta öelda oleks palju, sest kuigi prooviti kätega irokeesi pahe hõõruda, jäid filmis näidatud kutis ikka tasemele kus jookseb hämar joon hipide, metallistide, new wave sündimeeste ja punkarite vahel. Kes vähegi mäletab, see teab, et sel ajal nii oligi. Juba väike erinevus klassifitseeris sind mentide ning valvsate kodanike silmis mitteformaaliks ja see kuhu end ise paigutasid, oli juba su enda isiklik valik. Sedapidi võib võtta ka filmi alul esinenud bändi Alisa mis tehes tüüpilist popmuusikat mängis omal ajal nii sündimeeste, punkide kui hevvarite turule. Vahepõikena olgu öeldud, et praegu harrastavad nad Kremlile meelepäraseid ballaade kus dessantniku vormis kaeblevad kitarri saatel tšetšeenide jubeduste üle ning nõuavad kättemakse vene rahva häbistamise eest. Peale Alisa nägi teisigi oma aja pool-underground staare. Oli Grebenshchikov, Zoopark ja muidugi Tšoi. Muusikalisi vahepalu täitsid tüüpide eksirännakud mahajäetud majades, lobajutud, suitsupausid ja tühjalöömine. Seda muidugi võib võtta kui nõukogude indiefilmi, oma aja noorte häält ja teist laadi lähenemist kinotegemisele, kuid lõpptulemus oli ikka toores ja meenutas neid tuhandeid Vennaskonna "filme" mis lavastaja Tõnu Trubetsky käe alt on tulnud. Nugmanov oli muidugi tahtnud teha täispikka filmi, kuid lubati ( jajah, sel ajal olid riigi käsud ja keelud ) vaid lühiteos, vaevalt aga see üleliigne materjalgi midagi parandanud oleks. Ajaloolise märgina jah aga muusikafilmina nõrk. 2/5
Viktor poiss ise.
No comments:
Post a Comment