Heaven's Gate

Heaven's Gate - Michael Cimino 1980

Michael Cimino ees olid peale The Deer Hunter´i valmimist kõik uksed valla. Mees oli tunnustatud geenius ja loodeti, et kõik mida ta puudutab muutub kullaks ning iga tema töö saab olema taevalik nauding. Selles valguses on mõistetav millised lootused asetati ta järgmisele filmile mis kolinal läbi kukkus. Perfektsionistina kiskus mees alla väheke valesti tehtud dekoratsioone, vallandas jooksu pealt meeskonnaliikmeid ja filmis mõnda stseeni päevade viisi üle, kuigi võttegraafikust oldi meeletult maas. Negatiivne maine kasvas seoses filmi valmimisega ning kinodesse jõudes ei läinud seda mitte keegi vaatama, vaid kriitikud käisid kohustuslikus korras ning hiljem põrmustasid teost lausa sadistliku naudinguga. United Artists oli pankroti äärel, sest kavandatud seitsme ja poole asemel laoti filmi sisse 40 miljonit dollarit ning seda ajal kui väikese-eelarvelised filmid teenisid kinodes kassat. Mina isiklikult uskusin, et kõik see jutt täelikust hävingust on lihtsalt üles klopitud vaht, kadedusest ning õelusest pritsitud sapp mis mõjus vaid omal ajal ning nüüd on võimalik filmi ilma eelarvamusteta täiesti nautida. On ju olemas DVD reliis mis märgatavalt pikem kinoversioonist ning kuigi viie ja pooletunnist directors cut´i pole veel reliisitud, peaks ometi tegemist olema sammuga paremuse poole. Ja film kus mängivad Kris Kristofferson, Christopher Walken, Brad Dourif, John Hurt, Willem Dafoe ja Mickey Rourke ei saa ju lihtsalt halb olla. Ja ega algus ei olnudki. Kui Hirvekütis näitas Cimino terasetööstusest elatuva linna venekeelset vähemust, siis käesolev film tutvustas nende immigrantide saabumist, tõepärast pilti sellest kuidas alistati lääs. Ei mingeid pioneere hobuse turjal kes paganaid tinaga kostitasid, õhtuti ringkaitsesks asetatud vankrite vahel lõkketule saatel kitarri tinistasid ja hiljem näitsikuga naitunult iga maatüki eedeni aiaks muutsid, vaid hoopis slaavi keeltes kõnelevat loomademassi kes kaltsu riietatult ja ühegi sendita taskus saabusid oma kasinale krundile ning hingitsesid paar sugupõlve enne kui dollari kokku said. Sellised repinlikud steenid kus justkui Burlakid Volgal oli miksitud Lihavõtterongkäiguga, samad toonid, samad näod. Kiitust jagaks ka alul näidatud linnastseenidele ja kohaliku elu-olu kuvamisele, need kaadrid tundusid väga audentsetena. Eepilisena alanud film muutus aga peale esimest tundi üsna tobenaljakaks romantilisekks plämaks ja kuigi peategelased andsid endast kõik, jäi ometi filmil endal sügavusest puudu. Lõpp muutus juba üsna jaburaks, samuti hakkas finishile lähenedes järjest rohkem kohe otseselt halbu momente sisse tulema, A-klassi lavastaja ja big production toode oleks kusagilt keskelt justkui mõne B-haardega mehele üle antud ning kästud kopikat venitades lõpuni uimerdada. Hästi alanud teos muutus lausa šokeerivalt nõmedaks. Ma väga tahtsin, et see film oleks tegelikult hea aga ei vedanud välja. Taaskord töö mis televisiooni jaoks tehtud miniseriaalina oleks korralikult mõjunud, kinofilmina aga jättis tühja sisse. Ja vaevalt see täispikk versioongi midagi parandanud oleks, ega siis poolteist tundi head materjali välja lõigatud, arvata võib, et see oli ikka liigsed ja vähetähtsad stooriliinid, keskustelud ning kaameraunelemised. Põhjaks väga tõsine ja mõtlemapanev reaalselt toimunud lugu ühendriikide ajaloost, valmis sellest aga kehv vestern ja pealiskaudne armukolmunrgast jutustav draama. 2/5

Michael Cimino võtteplatsil.