Ei tea nüüd kuidas selle järjega nii läks, et järsku suruti gaas põhja ja kimati lõpuni ilma, et oleks saanud möödavilksatavaid maastikke imetleda, kusepeatust teha ning tsillides õlut libistada. Enne kui õieti aru said, olid juba kohal, kobi maha ning viska bensuraha. Mutantide linn, viis minutit kestev õhulend, allveelaev ja tagasi algusesse. Mitte, et nüüd väga palju halvem oleks olnud aga ikkagi nördimapanev kui esimene film oli üks mõnus rännak korraliku sci-fi seltsis ning järg sellele pidev jooksmine ühest kohast teise, kuigi tase visuaalse külje ja korraliku teostuse koha pealt ei langenud. Lootsin siis, et deleted scene´ide hulgas on teisest jaost välja jäänud stseenid, sest loogiliselt võttes tundus nii, kuid needki olid kõik esimesest filmist ja täielik rämps. Lugesin hiljuti nördinud vaataja viha peategelase suunas, sest talle tundus pidevalt naiivset naeratust huulil hoidev Maksim Kammerer kohtlase idioodina. Minul aga oli vastupidi, täielik pärl, täpselt selline õige kutt kõikvõimsat ning kõiketeadvat tulevikuinimest mängima. Teise osa lõpus saab siis näha millised tagajärjed ühe noore entusiasti tegevusel olla saavad. He he, kuradi komsomoliaktivist! Kokkuvõttes aga esimene ja teine film moodustasid siiski väga kõva ulmeka, oli vaeva nähtud, korralikult tehtud ja virisemiseks ei tohiks ühelgi ulmefännil palju ruumi olla. 3/5
Lõpus ei meeldinud peategelase eneseõigustused ja püüe peale pasalasu veel uhkusest rinda kummi lüüa aga eks need noored ju olegi sellised.
No comments:
Post a Comment