Töökaaslase bändi kitarrimängija on perfektsionist. Kõigepealt arvas 20 aastat pilli näppinud ja mitmeid bände teinud mees, et peale 2 aastat kestnud proove ei olda kontserdi jaoks veel piisavas vormis, järgnevaks kirtsutas nina esimese demo lindistamise suhtes, arvas ikka liiga toore olevat ja põikles vastu teist demo, nüüd juba stuudios valmivat, tegema minnes. Praegu arvab, et aeg CD-d välja lasta ei ole veel küps, samuti pidi YouTube´is olev video liiga amatöörlik välja nägema. Raskusi on ka tüübi rakendamisega internetiteadaandeid treima, Rada7 foorumi postitusi tegema ning MySpace´i kontot haldama. Küll on idee enda muusikat reklaamida liiga pealetükkivana tunduv või ei leita õiget nišhi kuhu infot mahutada, siis jälle ei ole Photoshop´i programm piisavalt uuendatud, et flyerit õigesse mõõtu saada, internetiühendus liiga aeglane promolugude üleslaadimiseks või oh issand, et bändi tutvustada, tuleb veel mõneski foorumis ja pildihoidmislehel end ebameeldivalt registreerida, tegu mis jätab netinuhkidele jälje sinust ning annab su emaili aadressi täiesti võõrastele saidihalduritele. Õudus! Ühesõnaga, pidevalt on üks häda ja viletsus, kuigi bändil läheb hästi, rahvale meeldib ning kontsertsaalidki on täis. Michael Cimino oli samuti sarnane perfektsionist, kuid enne tema palkamist Taevaväravat lavastama, ei olnud õnnetuseks keegi seda märganud. Debüütlavatuses Thunderbolt and Lightfoot mängis peaosa Clint Eastwood ja vesternistaar oli noort režissööri pidevalt korrale kutsunud, oscaritesadu kogenud The Deer Hunter´i tegemine kõikus aga piisavalt, kuid hilises auhinnatuhinas ei tulnud see enam kellelegi meelde. Nii palkaski United Artists Michael Cimino lavastama Heaven's Gate´i, andis produktsiooni suhtes vabad käed, viskas alul raha kui vaid paluti ja lootis, et imelaps teeb stuudiole uue rahvusliku eepose mille varjus isegi Tuulest viidud kahvatud ja kui mitte seda, siis vähemalt Hirveküti tasemel festivalifilmi. See mis paari aasta jooksul toimuma hakkas, lõi tormina uppi UA stuudio, lükkas kraavi Cimino karjääri ja muutis paljude filmialal töötavate inimeste elusid. Kokku põrkusid kunstniku visioon ja täiuslikkusepüüdlus ning teiselt poolt filmikompanii rahalised varud ja aastatega kogunenud maine, kusjuures minu sümpaatiad jäid United Artists´i poolele. Viimane kogu hingest püüdis artisti mõista ning toetada, Cimino aga vaid jonnis solvunud lapse kombel.
Minu arvustus lõpuks valminud filmile - Heaven's Gate
Filmiposteri asemel kasutatud raamatukaas - Final Cut: Dreams and Disaster in the Making of Heaven's Gate 4/5
Ühe teise Heavens Gate´i traagiline lõpp.
No comments:
Post a Comment