Electra Glide in Blue - James William Guercio 1973Hipiaja filmidega on see jutt, et alati kujutatakse maanteel kimavat uljaspead kangelasena ning teda jälitama asunud kiirteepatrulli korrupeerunud jätisena, punakaelast idioodina kes fašistliku masinavärgi osana püüad individuaali inimvabadusi piirata. Žabloon laotub ka käesoleva filmi peale, kuid siin on ka üks erinevus. Nimelt on peategelasasest politseinik aus tegelinski ning maanteekotkad ise jätavad lõpuks negatiivse mulje. Samas aga on taustal teisi mente kes ei ütle ära pakutud altkäemaksust ega jäta võimaluse saabudes lõngusele rusikaga virutamast, hipisid süüdistatakse kõigis maailma pattudes ning püütakse kasvõi asitõendeid võltsides puurivarbade taha saada.
Teistest peajagu lühemal patrullil on kindel unistus ükskord sikliseljast maha saada ning asuda tööle politsei mõrvaosakonnas, vahetada kiiver ning nahkvest soliidse stetsoni ning pintsaku ja päikesest köetud kiirtee hubase kontorilaua vastu. Kohaliku diileri mõrv tundub olevat sobilik võimalus end heast küljest näidata ning peagi võtab kogenud politseidetektiiv noore terase mehe oma autojuhiks ning kaks karmi meest asuvad koos kohalikke hipikommuune puistates mõrvarit otsima. 
Rokkmuusik James William Guercio katsetus filmilavastajana oli väga hea ning paljuski tänu originaalsele ideele kasutada välisvõtetel läätsesid millega võeti linti paarkümmend aastat varem kõik suured westernid. Mees saavutas sellega efekti kus mootoratturid on justkui kauboifilmi sattunud ning muljet aitas luua ka Arizona kõrbemaastik kustkaudu varem liikusid uusasukate karavanid lääneranniku suunas, nüüd aga on kanjonite vahel sirged mustad asfalteed kus liuglevad läikiva kroomiga hõbeunelmad, Electra Glide mootorrattad. Taaskord filmikuld seitsmekümnendatest. 4/5
Tööpäeva algus.
No comments:
Post a Comment