The Handmaid's Tale

The Handmaid's Tale - Volker Schlöndorff 1990

Juba aastakümme ja paar aastat peale, olen sattunud käesolevat filmi nägema kusagilt keskpaiku ja kuna selline poolenisti või poole pealt vaatamine on mulle võõras, siis algust nägemata ma 99% juhtudest filmi lõpuni ei jälgi, vaid piirdun heal juhul mõne minutiga. Lõpuks ometi avanes võimalus täiesti otsast alustada ja vaadata lõpuni ilma kellegi ega millegi segamiseta, tiitrite ajal küll väheke kerisin aga see ei lähe arvesse ja võin nüüd julgelt väita, et tänu DVD-de sõbralikkusele on taas täidetud üks märkimisväärne lünk antiutoopiat kujutavate sci-fi filmide reas. Teos leidis Bush´i valitsusajal parajalt kõneainet ja seda tänu filmis kujutatud äärmuslikule konservatismile. Keelatud on moeajakirjad, alkohol, uimastid ja meelelahutuslikud telesaated, kiusatakse taga mustanahalisi ja liberaalseid poliitikuid. Lubatud on evangeeliumide õpetus, kristliku moraaliga sündsus ning siit seda paralleeli just vedama hakati, on ju ühendriigid järjest enam vajumas kiriku rüppe. Piiblitsoonis toimus ka filmi tegevus, lähitulevikus kus üksikud fertiilsed naised peavad surrogaatemadena sünnitama juhtivale klassile lapsi, saades selle eest vastutasuks enam-vähem viisaka elamise ja kõhutäie, mõnikord aga ka privaatkinke nagu lõhnaõli või õhtu öölokaalis. Kuigi üldine düstoopia on kenasti ( loe: masendavalt ) kujutatud, pean filmi parimaks küljeks hoomamatult välja toodud pisidetaile ( sümbolid, toidutalongid...) mis muutsid kogu võimaliku tuleviku usutavaks, tajutavalt funktsioneerivaks diktatuuriks. Hea ulmekas reas kus ees ootavad 1984, V for Vendetta, Brazil, Kümnes ohver või Alphaville. 4/5

Hukkamine mis meenutas 1984-st tuttavat vihkamistundi.