The Voice

The Voice - Johan Söderberg 2004

Johan Söderberg on minu arust maailma parim videoeditor. Lucky People Centeri aegadest saati on mehe oskused järjest paranenud ja The Voice´i võib juba pidada päris tippmargiks. Õnneks ei ole ta aga hiljem püüdnud pilti ja soundi veelgi kaootilisemalt ja kiiremalt, visuaalselt virr-varritades lõikuma hakata, vaid pööranud pigem tähelepanu montaažiga seostuvale meeleolu loomisele. Meister peab oskama ka kaks viie minutilist stillkaadrit kokku kleepida ja mitte vaid drumm and bass´i rütmis kujundeid loopida. Poliitiline kriitika oli selle lühifilmi plussiks ja miinuseks. Poliitilist kriiitikat, siinkohal vist oleks õigem öelda naeruvääristamist, on alati vaja, kuid selle sidumine kindlate isikute ja sündmustega muudab filmi peagi vananenuks. Veel viis aastat edasi ja kedagi ei huvita enam sisu ja keegi ei mäleta eredalt isegi filmis pilatud poliitikuid. Juba praegu tundusid veel neli aastat tagasi aktuaalsed probleemid juba liialt leierdatuina. No kaua sa ikka seda Bushi ja Co torkimist vaatad, ammu juba kõik nende patud teada. Õnneks ei olnud Johan Söderberg langenud rootsi sotsialistile omasesse lõksu ja näidanud asju mustvalgeina. Tema filmi ulmeline riik Põhjapoolkera Liit, ehk lääne tsivilisatsioon ei ole ainukesena rõhujad ja südametud kapitalisti-sead, vaid oma koosa saavad kätte ka islamistid ja teised kurjuse teljel püsijad. Söderberg pani kõik näod võrdseina ühte patta ja keetis pooletunnise aruande aastast 2004. Terane silm leiab palju vihjeid poliitilisele situatsioonile, kuid sobib nautimiseks ka vaid muusikale ( veits lahja seekord ) ja visuaalsele küljele rõhku pannes. 3,5/5

Great Northern Union - meie tulevik.