Persepolis - Vincent Paronnaud, Marjane Satrapi 2007Ma olen nii paranoidne, et näen vaime ka seal kus neid arvatavasti ei ole. Marjane Satrapi elulugu oli tänu sellele minu jaoks Iraani fundamentalismi koomilis-kriitilise kujutamise asemel hoopis inimeste meele silumine tulevase sõjakäigu eel. Tee mis tahad, iga kord kui taas islamistide absurdseina tunduvaid religioosseid tõekspidamisi ja kitsarinnalisust demonstreeriti, tuli mul pähe, et see kõik on loodud vaid õhtumaa inimeste negatiivseid eelarvamusi toitma. Pole mina mingi islami austaja ega kaitsja. Iseseisva riigi poliitika ja kommete naeruvääristamine on aga Ühendriikides mitmele mainekujundusfirmale antud ülesanne ja mulle kohe vägisi tundub, et Persepoli meediapoolt õhutatud edus on samuti sellesama anti-iraani poliitilise suuna inerts sees.
Kahtlusi lisas ka filmi edukust arvestades lausa imestamapanevalt keskpärane sisu. Oli küll hea aga lootused olid veelgi kõrgemal. Võib-olla koomiksina töötasid paljud asjad paremini, mõjusid intiimseina ja pakkusid teos ja näos külluslikumat koomikat. Animatsiooni vaadates aga jäi kõik sakiliselt keskpäraseks, ükski hetk dialoogist, storytellingust ega animatsioonist ei tõusnud eredalt esile, vaid jäid vaikselt pulseerivaks elulooks. Marjane Satrapi biograafia ei tundunudki nii põnev ja juhtumiterohke kui lubati.
Miinuseks loen ka islamirevolutsuiooni ja selle ahistavate mahhanismide kujutamisel valitsevat loidust ja vaimuvaesust. Meenutas koomilises võtmes Balys Sruoga legendaarset romaani "Jumalate mets", kuid jäi karikeerimises palju tagasihoidlikumaks. Õnnetult immigratsioonis elav kunstnik nagu kardaks veel nüüdki lõpuni torgata ja kriibib vaid niisama. Hea animatsioon ja väga mõnus vaadata aga kui juba poliitika sisse toodi, oleksin oodanud tõhusamat rünnakut. Kas siis iraani vastasuse lainel või koomiksikunstniku isiklikust aspektist aga igal juhul väheke enam mõtlemapanevamat ja jõulisemat. 3/5
Punk ei ole surnud isegi islamistlikus Iraanis.
No comments:
Post a Comment