Sain paar päeva tagasi Baka foorumis filmisoovitusi jagades meeldetuletuse, et olen viimasel ajal korea kinotoodangu täiesti unarusse jätnud. Mõned eelmise aasta paljukiidetud thrillerid ja draamadki veel nägemata, rääkimata siis varasematest märulitest ja nunnu-romantilistest komöödiatest. Viga tuli parandama hakata ja andsin endale lubaduse vaadata järgneva nädala jooksul iga päev üks korea film. Raske ei tohiks see olla. Ootamas olid nii head tööd, et lausa rõõmuga alustasin seda ülesannet. Esimeseks valikuks osutus KOFIC Collection 2: The True Heart Towards the World´i 6 diskisest Korea sõltumatute filmide boxist pärit kriitilis-mänguline dokumentaalfilm natsionalismist. Kahe noore filmitegija nägemus rahvuslikult uhkest Koreast andis väga häid taustateadmisi paljude varem vaadatud filmihetkede mõistmiseks. Kõik need militaardistsipliiniga poistekoolid, raskused ametiühingute loomisel, poliitilised vangid, olümpiamängude eel tühjendatud ja lammutatud elurajoonid ning üliõpilasrahutused, kõigile neile sündmustele lõi dokumentaalfilm korealase mõttemallidest lähtuva loogilise tausta. Riigi ja rahva heaks töödates võib nii mõnegi asjaga äärmustesse minna ja kõik need varem kummalistena tundunud momendid said arvestades üldist natsionalismivaimustust vägagi mõistetavaiks. Film aitas küll mõista läbi rahvusluseprisma varemnähtut, kuid jäi ise lavastajate sõnumi ja suunaga mulle arusaamatuks. Peenikese satiiri mõistmist pidurdas kohaliku poliitika ja intervjueeritavate tausta vähene tundmine. See mis korea vaataja jaoks oli kindlasti naljakas ja vaimustav EstoTV tüüpi terav torkimine jäi minule võõraks ja tundus isegi sõna saanud avalikuelutegelaste sobimatu mõnitamisena. Võtsin küll rahvuslikest poliitilistest ideedest rääkiva informatsiooni vastu aga töötlemiseks jäi võimsusest puudu. Taipasin üldpilti, kuid parteide ja kodanikuliikumiste tasemel toimuvas lõpuni selgust ei saanud. Film ise oli korralik töö, tänu arvamusi vastandavale montaažile, animatsioonikatkeile ja üldinfo haaravusele huvitav vaadata . 3/5
Kui Korea oli majandusraskustes, kinkis rahvas vabatahtlikult oma kuldehted ja meened riigikassale ja tegi palgata ületunde. Rahvuslik uhkus ei lubanud oma riiki kannatamas näha.
No comments:
Post a Comment