Gruz 200 - Aleksei Balabanov 2007Veel paar aastat tagasi oli moes lavastada kergemeelseid nõukogude nostalgial seisvaid linalugusid, kus peitus küll vaevukuuldav kriitikanoot, kuid suuremalt jaolt mängiti rahva mällu jäänud visuaalsete sümbolitega. Tuleb meelde sakslaste tuntust kogunud Good Bye Lenin! ja kodumeine, Kilmi ja Reinumäe Sigade revolutsioon, aga oma panuse on andnud ka sotsialistlikud slaavi riigid ja loomulikult Venemaa. Filmimeeldetuletustega käisid käsikäes stiilipeod, sovjeti ekskursioonid ja valmis isegi paar lõbusat "okupatsioonimuuseumi".
Filmidega Brat ja Pro urodov i lyudey kuulsust kogunud Aleksei Balabanov tegi samuti meenutusreisi nõukogude aega, kuid tegevuspaigaks ei valitud karnevaliööd vaid ühe pisikese Leningradi lähedal asuva tööstuslinnakese realism. Pilt oli sarnane mandrihiinas keelatud filmidele kus noored ja vihased mehed on välisinvestorite rahadel proovinud digikaameraga haarata ääreprovintside tööstusmaastikke ja linnatänavaid, luues päris karmi kuvandiga sotsiaaldraamasid. 
Balabanov pani samuti tausta filmis kaasa mängima. Lugu inimestest ja värdjatest oli nagu "Kriminaalse Venemaa" saatelõik, millest välja roogitud läänelikud sümbolid olid asendatud lõputult tossavate korsntnate, võidunud tapeetide ja krohvi kaotanud majaseintega. Balabanov´i filmis oli taust ja muusika materjaalsete ajastut tähistavate märkide asemel ja ainsa sümbolina võib võtta tumesinist militsionäärimündrit. 
Kui aga veel silm ja kõrv mõningate lõikude kohapeal kinni hoida, võiksime ilma vaevata kogu loo ajas kakskümmend aastat edasi lükata. Kirstud tulevad Tšetseeniast Afganistaani asemel, majad on ikka sama räämas, salaviin ruulib endiselt ja ka kriminaalide ning mentide maailmas pole palju muutunud. Mõlemad pooled on tänu ühistele finantshuvidele hoopis lähedasemaks muutunud ja selletõttu 1984 aasta suvelõpus toimuv sobib ka tänapäeva. Võib-olla uuel ja uljal Venemaal ei tohiks sellist asja meelde tuletada ja tänu sellele oligi reissööril raskusi oma teosele kinoomanike toetust saada. Karm! 4,5/5
Nagu kaks tilka vett.
15 comments:
Võigas, võigas, võigas ja vastik film
Vaadake seda kõik vasakpoolsed ja muud ajukahjustuse all kannatajad, tuleb meelde natuke seda tõelist vasakpoolsust?
Kommarite arust polnud ju idee süüdi vaid selle valesti täideviijad. : )
Aga sul on öigus, sellisest maailmast Sirje ja ta minionid unistavad.
rääkides sirjest ja ta minionidest ...
sellega tuleb meelde üks ammune tuttav kes elas paar aastat rootsis ja rääkis kuidas sealne Malmö alternatiivne noorsugu fännas sajaga Che Guevarat ja Stalinit.
Neid kommunistlikku massimõrvarit Ched fännavaid tolguseid leiab siitsamast Eestistki. Omaarust vist eri kuradi mässumeelsed. Seesama Che oleks sellised esimesena seina äärde pannud.
L.
Suht mõttetu film. Visuaalselt suht õnnestunud tõesti, aga sisuliselt jättis sügavalt soovida. Isegi väidetav tõsielulisus ei muuda asja. Algusest peale oli suht selge, kuhu tahetakse välja jõuda ja oli näha, et eesmärk on pigem šokeerida, kui reaalselt veenvat õõva luua. Vene aja jälgid aspektid olid kohati suht ehedad, aga teisalt tekitasid osad rõdul viinavõtmised jne. isegi kergelt lõbusat nostalgiat. Lõpu poole mõistagi vähem. Tervikuna oli film täiega üle võlli aetud ja minu arust jäi see kergelt purkisittumise tasemele.
Ühtlasi tervitaks ka (soovilugu ei saa seekord). Esimene post siis Trashi blogi :)..
Lõvi
Vaat ma olen piisavalt neid guinea pig tüüpi asju näinud, minus tekitaski film rohkem empaatiast tulenevalt õõva kui lihtsalt šokeeris.
Lõvi, high five !
Tõepoolest, võigas film ja visuaalselt õnnestunud samuti. Olen ise 90'ndatel ligi 5 aastat Venemaal elanud, umbes analoogses linnakeses nagu filmis Leninsk ja pärast vaatamist olen seda meelt, et šokeerimine ei olnud eesmärk omaette, pigem näidata elu nii nagu ta seal tegelikult on, kuivõrd devalveerunud on inimelu venemaal. Minu meelest väga mõjus ja realistlik film.
Up yours Lõvi, t05h4-l on SÕNA !!!
He he !
tähendab..
pean kohale tulema vä?
ma vaatan, et ma väljendusin siin veits ebaselgelt. panen siis pikemalt.
mis mind peamiselt häiris selle filmi juures, oli näitlejatöö. see sigament lihtsalt ei olnud veenev oma rollis. ma ei uskunud kordagi selle mehe tegu ja nägu vaadates, et ta tegelikult seda kõike teeks. karakter ei vastanud rollile. tibiga oli veel hullem. kohati jäi mulje, et ta isegi naudib olukorda. kohe alguses seal saunas ta parktiliselt määris ennast peavärdjale kaela. mingit erilist vastuhakku polnud. kiljus veitsa moepärast. pärast ronisid sõbralikult M'i peale ja kuljaitama linnapeale. ma vahepeal juba ootasin, et sellest kujuneb mingi eriti vigane lovestory. ühesõnaga, lugu eeldas mõjule pääsemiseks vihaseid karakternäitlejaid. nende puudumisel omandas kogu film kerge tudengifilmi õhustiku, kus sisu üritatakse ajada ülemõistuse vigaseks, aga keegi reaalselt endale võetud rolle välja ei mängi. selle tagajärjel oligi kogu värk nagu ilgelt punnitatult haige, nagu mingi krdi gunstfilm.
ja sellega seoses ei taha ma üldse öelda, et igas muus mõttes poleks tegemist täieliku õnnestumisega. tehniliselt väga hea, visuaalselt üliveenev. kõik asja ümber olev oli täiesti suurepärane. niiet ärge mölisege. kui sellist filmi taheti teha, siis oleks näitlejatega pidanud kõvasti rohkem tööd tegema. pole mõtet liiga suurt tükki pimesi ette võtta ja ainult kaamera peale lootma jääda.
Lõvi
Tead Lõvi, kui sa viitsid nii pikki kommentaare kirjutada, võiksid ise ka blogima hakata. Ausõna, lahe ju.
Mind häiris filmis vaid 1 koht. See, et värdmendi töökaaslane kes aitas kirstu tassida nägi mehe käeraudus "armsamat" ja ei teind piuksugi.
väga kõva film, aga sõbrannaga koos vist ei vaataks. pani ainult mõtlema, et kui palju seda tõsielulisust seal siis oli; mõtlen just stoori kohapealt...
Väga maitsekas ja väljapeetud arvustus Trashilt. Seda meeldivat teksti lugedes teadsin kohe, et see peab kindlasti olema üks film, kus inimesi tapetakse, piinatakse ja vägistatakse. Uurisin internetist ja nii oligi. Ega muud polegi öelda kui high five.
Ühtlasi märkisin endale kõrva taha, et parem on mitte klõpsata suvalistele linkidele, mis siia blogi paremasse serva ilmuvad. Muidu tekib veel tuju 2,5 aasta vanuseid arvustusi kommenteerida. Ja sellest ei saa ju midagi head sündida.
Post a Comment