Hiljuti Helsingis hakkasin soomlasi süüdistama, et nad meelevaldselt kõikide filmide nimed oma keelde ümber panevad, tegu mis võib saatekava lugedes või alekastis diske sobrades mõnikord segadusse ajada. Sõber Keijo vaidles vastu ja väitis, et juba pikemat aega kasutatakse vaid ingliskeelseid originaalnimesid. Lõime köögilaual vedeleva Iltalehti lahti ja tõesti - kinokavas olid vaid lastele mõeldud filmid soomendatud pealkirjadega, kõik teised kandsid auga oma originaalnime. Eestis pole see kahjuks aga veel nii. Tundub, et meie kohalikud tõlkijad proovivad teineteist järjest hullemate värdnimedega üle trumbata ja eestindaksid heal meelel arvatavasti isegi lavastaja ja näitlejate nimed. Film Ghost in the Shell 2: Innocence ( mida fännid kutsuvad isegi jaapanikeelse nimega Inosensu: Kôkaku kidôtai ) on TEA kirjastuse uues entsüklopeedias saanud tõlkepealkirjaks suus happena põletava "Kummitus koorikus 2 ehk süütus". Aw, it hurts! Tänud Genky´le kes juhtis mu tähelepanu sellele meelt vägistavale tõlkemonstrumile.
Ghibli stuudio töödest inspireerituna maalitud akvarell, autoriks storyboard kunstnik Enrico Casarosa.
6 comments:
Loll tõlge jah, nii sisuliselt (täitsa mööda) ja ka sõnaliselt (mida koorikut)...
Aga mis raamat see selline... animeentsüklopeedia?
Ei, tavaline entsüklopeedia mille esimeses numbris on ANIME sõna seletus. Funny thing on veel, et aastal 2013 ilmuva viimase osaga saad kaasa ka DVD. See on siis umbes sama kui nüüd anda kaasa infot flopil või audio kassetil.
mulle ei mahu pähe juba see, et TEA meelest on meie riiulitele vaja enam kui 20-st köitest teatmekogu, kui nett on infot täis ja põhjalik infohunt hangib pigem korraliku entsüklopeedia optilisel plaadil. aga paluks veel midagi välja tuua, kui sealt hakkab naljakaid tõlkeid silma, this shit is funny! 1001 filmi raamatust meenub näiteks, et Superfly on Superkärbes! hehe
Eks see entsüklopeedia ole rohkem nagu prežtiisi värk, et näe kus mul riiul täis. Samas aga on TEA kirjastuse kujundus väga inetu ja oma korteri sisustusele rõhku pöörav isik seda riiulisse ei paneks. Optilisel plaadil olev teave on ka tegelikult mõtetu, sest sa vaatad seda arvutist ja arvutiga leiad neti vaste kiiremini kui plaati käiates.
Superkärbes, high five!
raamat-entsüklopeediate aeg on paratamatult möödas; ja mitte ainult sellepärast, et internet ja aeg arenevad kiiremini. ainult ajalooentsüklopeediatel on mõtet. omale vajaliku info, nagu näiteks filmid, telesarjad, jalgpall, bändid, digitaaltehnika, arvutid jms - leian ma internetist ja wikist. EE on kasutuskõlbulik ainult siis, kui on huvi näiteks mõne tadzhiki-nõukogude naispedagoodi vastu.
Lugesin just Postimehe Raamatulisast ise-küsin-ise-vastan tüüpi intervjuud TEA kirjasuse entsüklopeediast ja seal mainiti, et hind tuleb kogu sarjal nii kõrge kuna kaasa saab ka DVD. Huumor.
Post a Comment