Tänusõnad soovituse eest lähevad usinale üliõpilasele ja peoloomale, horrori ja gore teemadel magistritööd kirjutavale Paranoiadiskole. Ilma tema arvustuseta ( ja seda meest ma usaldan ) oleksin ma vaevalt tähelepanu sellele väikeseeelarvelisele indiefilmile pööranud. Kas ma ütlesin indie? Yeah! Mitte ainult indiefilm vaid ka indievideo. Terve film näeb oma värvides, kaameratöös, dekoratsioonides, castingus, tegelaste riietuses ja isegi huumoris välja justkui tüüpiline kingapõrnitsejate videoklipp. Kõik see loodussäästlik sõnum, jalgratastega sõitmine, pidev peataolek, allasurutud tunded, pealesurutud üksindus ja unine, stoiliselt tardunud neighbourhood - väga indie. Lülitage võim sisse, pange sünt taha, andke sositava häälega tüdrukule mikker pihku ja libistage näpud üle kitarrikeelte. Stop! Aga veri ja soolikad? Yeah! Poole filmi pealt läksid teemad muidugi karmimaks kätte kui ühes tavalises europopi bändi muusikavideos, kuid tuttav fiiling aga jäi õhku. Taaskord film mis näitab, et hea ideega saab väärt kino teha ka oma kodukandis - suburbia tänavatel ja aedades, tühjal parkimisplatsil ja sõprade kortereis. Lõppkokkuvõttes läks ju terve filmi jaoks vaja vaid ühte autot, kümmekond liitrit kunstverd ja lõbusat seltsakonda. Valmis aga originaalne ja vaimustav film. Mind isiklikult häiris väheke "mehed mustas" teema ja kuigi lõpuks tõmmati otsad seoses nendega enam vähem rahuldavalt kokku, jäi justkui midagi ikka vajaka. Antti aga mitu korda rohkem kui puudu jäi. 3,5/5
Lavastaja Alex Orr tundub päris lahe kutt olevat.
No comments:
Post a Comment