Ma kohe täiesti tõsiselt kahtlen lavastaja Ji-hun Kim´i selges mõistuses kui ta otsustas vändata korea ühest raagilisemast ajalooseigast ehk Gwangju veresaunast ( 17 - 27 mai 1980 ) romantilist laadi jantlike komöödiaelementidega koguperefilmi. Sõjavägi tappis üle kahesaja inimese, poolteisttuhat sai kuuli ja mürsukildudest haavata ning umbes tuhende inimese ringis jäi teadmata kadunuks mis tegelikkuses tähendab seda, et nad piinati militaarrežiimi poolt surnuks ja maeti nimeta haudadesse. Teravat teemat ja traagilist revisionistlikku materjali oma veerandsaja aasta taguse elu hindamisele kui palju aga ei, nemad teevad sellest üliõpilaste ja linnakodanike tapmisest hoopis naeruväärselt haleda killuviskajate komöödia ja lakutud välimusega vellede romantilise armuloo. Fui, süda läheb pahaks. Üle ühe punni annan mega-pettumusest hoolimata ja seda vaid tänu korralikele lahingustseenidele ja mõningasele ajalooteadmisele mida film jagab. Grimassitamise ja veiderdamise asemel oleks võidud rohkem tähelepanu pöörata mitte-korealastest vaatajate toimunust teavitamisele, see info mida jägati jäi kahjuks liiga tagasihoidlikuks. Halvati tehtud patriootlik film mis oleks pidanud rohkem järgima Bloody Sunday laadse kriitilise taiese aga mitte korea romantiliste jura-komöödiate liini. 1,5/5
Arhiivifoto toimunust.
No comments:
Post a Comment