Ma ei mõelnud üldse, et käesolev film peaks selline klassikaliselt B-filmi standartitele vastav olema ning lootsin palju rohkem pakkuvamat kaheksakümnendate sci-fi põnevikku. Eks peale väsitavat tööpäeva kõlbas seegi, monster oli ju vähemalt olemas ja killis ka looma moodi. Seda aga alles lõpu poole, sest filmi esimene tund möödus täielikult rohelise öko-meeleolus. Kaks ajakirjanikku uurisid troopilisel saarel asuva pahadele kapitalistidele kuuluvat tehast kus odava toodangu nimel lasti vulkaani kaatrisse tünnide kaupa radioaktiivseid saastaineid. Tagasilöök loodust reostavatele rahaahnetele tehaseomanikele ei tulnud aga mitte žurnalistide kirjutatud paljastava artikli põhjal, vaid meresügavusest tõusva muteerunud krabi näol. Lõpuvõitlus kahel jalal kõndiva hiidkrabi ja kangelaste vahel tuletas kangesti meelde analoogset hetke Aliens´ist. Mother-alieni ja Ripley vahelises kätšis oli tähtis osa inimjuhitaval stiilsel laotõstukil, itaalia versioonis ajas aga kollane Caterpillari buldoozer asja ära ja lõputu kosmose asemel lendas monstrum vulkaani sügavusse. Viimase poole tunni joopksul toimuvale actionile vaatamata üpris tuim tükk. Parimaks kohaks kogu filmis jäi hoopis madude lõbus rünnak, kes ebaussilikult hüppasin maast inimestele selga. 1,5/5
See kõige õudsam "krabi".
No comments:
Post a Comment