Peale Cruz 200 filmiga lõpetamist võtsin koheset samal ööl ette järgmise 2007 aastal valminud ja meie kohalikku festivali väisanud vene filmi. Isegi väheke sarnased, räägivad ju mõlemad filmid mentide elust, Kremen küll rohkem kui Last 200. Kui aga nüüd paraleele väljatooma hakata siis oli filmi algus ja peategelase kohatine käitumine Brat´ilik, keskpaiku meenutas Training Day´d ja lõpp meenutas omakorda äraspidises positiivsuses Scorcese Taxi Driver´it. Originaalseks vene kinoks seda tööd nüüd küll pidada ei saanud, liiga vesiseks jäi juhmaka maaka saiklus suurlinnas.Prooviti sisse tuua korruptsioonivastast kriitikat. Näidati, et asjad on mädad, kuid kõik see jäi etturite tasemele. Korrupeerunud OMON-lased aga olid lõunamaise välimusega ja seega potensiaalsed nihverdajad kel seadusevastane käitumine lausa veres. Mendid tänavalt muidugi norivad ja võtavad altkäemaksu, kuid ülemused on puhtad poisid ning proovivad isegi Moskva räpaseid-mäkisid jõudumööda vahele võtta. Selline hundid söönud, lambad terved tüüpi kriitika, näpuotsaga tõepära. Hea toon filmi juures oli pahade mentide jäämine usutavuse raamidesse seoses peategelase jamadega. Ei hakatud mingit nõmedat kättemaksu või õigluserida ajama vaid löödi lihtsalt käega - no mida sa lolliga ikka teed. Peategelane ajas peale Moskva mentide ka mind närvi, kuigi lõpupoole hakkasin poisi sõjaväes pähetaotud lausekatkendite ja mõningase lausrumalusega juba harjuma. Noor Yevgeni Antropov oli puupeast aga sõnapidajast provintsipoisi rollis aga suurepärane, sobis nii sõnas kui näos. Vaadatav film tänapäeva Moskva elurütmist. 3/5
Mentide naljad - õlle valamine magaja pükstele.
No comments:
Post a Comment