Filmide objektiivsest / subjektiivsest hindamisest

Hiljuti tõstatati küsimus, et kas ma mitte filmi The Fountain hindamisel liiga karm ei olnud andes vaid 2 punkti kümnest. Tänu sellele olen mõelnud paari päeva jooksul oma hindamisüsteemi peale pikemalt, vaaginud üldist pallide andmise otstarbekust, objektiivsust ja uurinud aastetaguseid hindeid, lootes leida mingeid teisi filmide "väärkohtlemisi". Alustuseks tuleb aga öelda, et blogisin kuid ilma mingeid hindeid andmata ja see oleks võib-olla isegi jätkunud kui sõber Ops poleks hakanud nõudma konkreetsust minu arvamusest arusaamisel. Juttu võib ju puhuda aga tänu meie sarnasele filmimaitsele oleks tal hinnet nähes kohe selge kas tasub vaadata või mitte. Praegu lugedes sõber Nuksi postitusi tekib mul endalgi tihti sama tunne, mees kirjutab justkui oleksid kõik filmid puhas kuld või vähemalt üle keskmise. Hinne muudaks aga asja hulga selgemaks, eriti aga tänu sellelegi, et Nuksiga samuti filme vahetame. Hindamine on järelikult hea ja seda teha kümnepalli süsteemis annab mu arvamusele parajalt liikumisruumi. Kui objektiivselt aga ma filmidele hindeid jagan ? Olen varemgi öelnud, et mitte eriti. Kuna ma filmikunsti ega filmide tehnilist külge õppinud ei ole, kujundab suurelt jaolt filmi minu jaoks lugu ise. Alles siis tuleb visuaalne külg, näitlejatööd, tehniline teostus, rollisobivused ja kusagil lõpu poole ka OST. Vaadates filmi aga stoorina, nõuan pidevalt midagi uut ja originaalset, vana lugu ei viitsiks ju keegi taas ja taas vaadata. Seda uudsust on aga tänu aastatepikkusele pidevale filmide vaatamisele järjest raskem leida ja eriti torkab see silma Hollywoodi uusi filme lahates. Teate ju küll, et Buster Keaton tegi komöödia juba ära ja kõik muu on vaid kordamine. Lisaks originaalsusele loos tuleb tihti hindamisel sisse ka isiklik sümpaatia mõne teema ( tundes teatud sarnasust oma eluga ) või näitleja vastu, mis täiesti filmi enda kvaliteedi väliselt tõstab mu hinnet. Dokumentaalfilmid oma informatiivsuses pakuvad alati midagi uut ja neile on ka lihtsam häid hindeid jagada. Nagu varem mainisin vaatasin vanu postitusi ja peab märkima, et olin samade hinnetega nõus ka nüüd, pool aastat hiljem. Ühtegi märkimisväärset üle ega alahindamist pole, olen proovinud ikka võimalikult aus iseenda vastu olla. Filmide hinde objektiivsusest rääkides peaks jutuks võtma ka IMDb. Tsekkan ise ka tihti sealt filmi keskmist hinnet ja kujundan oma eelarvamust selle järgi. Sõber Ops küll ütles ammu, et ära kunagi usalda saiti kuhu sa saad ka ise arvamuse kirjutada ja eks see õige olegi. Nimelt oli mul mõni aeg tagasi vaja üks DVD ostjale pähe määrida. Teadsin, et tüüp tsekkab IMDb keskmist ja tänu sellele copy/paste´isin kõigile oma tuttavatele messengeris teksti, et nad annaksin filmile hindeks 9. Nelja päevaga olin tõstnud filmi waitng for 5 votes´i pealt keskmise 7,5 -ni, kuigi ise oleksin hinnanud seda 2 punniga. Niipalju siis hinnete objektiivsusest. He he !Kuigi tean, et pikk teks blogis on saatanast ja eriti suur ahistamine lugeja suhtes ( tänu millele ei jõudnud kõiki hinnetega seotud mõtteid kirjutada ja lahti kirjutada ), mainiksin veel ära, et otsustasin tulevikus aeg ajalt soovitada oma blogis ka varem nähtud filme. Siiamaani olen ikka kirjutanud nendest mida just vaadanud, edaspidi siis paari sõnaga ka ammu nähtud kalliskividest, juhul kui jaksu ja jõudu on. Arvatavasti saab suurem osa olema aasia kino, milles orienteerumisel võib "teejuhti" enim vaja minna. Stat näitajate poolest on blogi lugevus suurenenud ja aeg enese jaoks peetavast päevikust samm edasi astuda. Tänan TEID !

Nii on see ka minu hinnetega...