Dreadnaught

Yong zhe wu ju - Woo-ping Yuen 1981

Kohati tundub mulle endalegi veidrana, et liigun vaikselt hiina kung-fu ja wu xia filmide suunas. Veel paar aastat tagasi suhtusin kaheksakümnendate martial arts filmidesse teatud üleolekuga. Umbes nii, et olen paari cräppi näinud ja ega kõlba ülejäänudki kuhugi. Samas tunnen sarnast fiili praegugi Jackie Chan´i filmidele mõeldes. Mõnda vaid näinud ja juba sellised mahategevad eelarvamused välja kujunenud. Kaheksakümnendate kung-fu komöödiad on igal juhul rohelise tule saanud ja kindlasti järgnevad peatselt ka telelavastusi meenutavad Shaw Brothersi seitsmekümnendate "balletietendused" ja Mr. Nice Guy varajasemad grimassitamised. Vähemalt oma lapsepõlve lemmikfimi Snake in the Eagle's Shadow´i peaks küll üle vaatama, eriti kuna selle lavastanud Woo-ping Yuen on ka Dreadnaught´i taga. Väikelinna teatritruppi peidab end halastamatu kuumavereline mõrvar Valge Tiiger. Teda asub otsima Aum Shinrikyo kulti liidrit Shoko Asahara´rat meenutav politseiülem oma totaka kõõrdsilmse abilisega. Peagi on janti segatud kaks kohaliku võitluskunstide kooli rivaalitsevat meistrit, nende õpilased, õpilaste sõbrad, tuttavad ja pereliikmed. Kirjule kambale lisaks tuuakse korraks sisse ka romantiline liin, kuid ainult sellelks, et mängida lahti paar slapstick nalja. Kui killud visatud, hüljatakse ka neiu, konkreetne kinotegemine mis mulle meeldib. Kui ikka tegelast vaja hiljem pole, ei anta talle ka võimalust ekraanile naasta, kung-fu asendab romantilise armastuse ja asi tahe. Originaalset kakluskoreograafiat ja suurepärast huumorit sisadav teos. Kahju vaid, et lõpuvõitlus oli üpris tavaline ja millegi uudsega silma ei paistnud. Film ise oli piisavalt atraktiivne, et ka lõpust enamat oodata. 4/5