À ma soeur! - Catherine Breillat 2001Catherine Breillat´i loomingust olin varem näinud Arte pealt Une vraie jeune fille´i ( A Real Young Girl ) ja see mulle enam-vähem meeldis. 25 aastat hiljem valminud Fat Girl oli aga isegi konkreetsest lõpust hoolimata paras pain in the ass. Minus pole soont seda teismeliste tüdrukute süütusekaotamise hala ja feministlikku irooniat vaadata ja kuulata, eriti kui seda serveeritakse veel pikkade dialoogidena. Filmi võikski jagada mõtteliselt kolmeks millest esimese poole võtab enda alla 28 minutit kestev keskustelu öises voodis kus noormees proovib neidu seksile ahvatleda. Kohati lausa koomiline oma banaalsuses ja tõepärasuses, kuid siiski minu meelt väsitav "seebitamise õppefilm". Järgmine osa on umbes 20 minutit kestev keskustelu samal voodil kahe õe vahel süütuse kaotamise teemadel ja kolmas osa on jutuajamised ema ja kahe tütre vahel autos kihutades mööda kiirteed. Ja siis on üllatuslik ja efektiivne lõpp mis aga ometi ei suuda kõike seda jahumist korvata. Oma mainest hoolimata Catherine Breillat seekord ei šhokeerinud vaid tüütas. 1,5/5
13 ja 15 aastased õed on valmis süütusest loobuma.
4 comments:
Parem juba siis vaadata Cuaróni "Y tu mama tambieni". ;)
Oehh, ära tuleta mulle seda saasta ka meelde, see oli ikka meeletult aeglaselt voolav tatt.
Rikkusid tuju terveks päevaks ära. Einot, tänan sõber ! : (
Minu arust oli küll hea. ;p
Maitse küsimus. Mulle ei paku mingi kahe vennikese seks retk küll pinget. Võib-olla sina kui noorem mees näed vanema kauni daamiga tabudevabale reisile minekus mingit oma fantaasiate sarnast seiklust, mind aga lihtsalt ei huvita. Ei lollid kutid filmis ega loll naine. OK, Mehhikko countryside oli kaunis ja lehtedega bassein motelli hoovis samuti.
Post a Comment