Atanarjuat - Zacharias Kunuk 2001Iidvana suust-suhu põlvkondade kaupa kulgenud legend mis toodi ekraanile innuiitide endi poolt, ehk nii näitlejad, lavastaja kui ka võttegrupp koosnes põhja-ameerika põlisrahva esindajatest. Raha tuli küll valdavalt Kanada valitsuselt, kuid kõik muu oli eskimote endi, harrastusnäilejate ning poolprofessionaalide, poolt tehtud. See tõttu võib andeks anda juhuslikult kaadrisse sattunud kujud kaugel lumepiiril ning paar korda nähtavale ilmuva mikrofoni, mis ülaservast karvast nina näitab. Sa tead, et tegu on etnilise grupiga kes esmakordselt püüab oma enda nõu ja jõuga vanavanemate kultuuipärandit maailmale näidata ning paari viperuse pärast ei saa sedalaadi õilsasse üritusse halvasti suhtuda.
Film on kvaliteetne ja seda mitte oma vähemusrahva etnotausta tõttu, vaid kõige otsesemas mõttes. Peaaegu kolm tundi kestev ja kolme sugupõlve haarav teos on põnev ja teaberikas. Kui just ei käi suhtedraamade intriigid või hõimusisesed vägikaikaveod, pakutakse palju huvitavat antropoloogilisest vaatenurgast. Rõivad, ehitised, püügiriistad ja jahirelvad, kogukonna hierarhia, tõekspidamised ja uskumused - kõike seda ja veel paljut muud pakutakse pidevalt, hoides tähelepanu, mis muidu võiks tühjadel lumeväljadel hulkuma minna, kindlalt lõa otsas. 
Filmi kestvust tsekkates ehmatasasin ise ka, et kas mul ikka piisavalt jaksu jätkub seal jää ja lumeväljadel "sumpamiseks", kuid peagi haaras imekaunis kultuurifilm mind kaasa ja lõpp saabus isegi liiga äkiliselt, meel oli veel valmis vastu võtma uusi tegevuskäike. Innuiitide rahvale omases aeglases rütmis kulgev dramalugu oli suurepärane elamus mis pakus infot maa ja inimeste elulaadi kohta paar sajandit enne kui valge mees Arktikasse kippuma hakkas! 5/5
Väle jooksja Atanarjuat ja tema naine.
12 comments:
Öösel jõuab kohale...
tänud infi eest. :)
Siis sul tuleb öökino või? Mõnus! Kuigi ööseks see vist ei sobiks, tempo võib laisema vaataja unele uinutada.
Igaksjuhuks lendab siis koos hommikukohvidega sisse - alea jacta est !
Eks sa vaata ise. Minul oli nii, et öösel vaatasin minutit 10 ja ei saanud õieti hoogu sisse ( see alguse šmaanivärk ongi veiots segane, pidin ise netist lugema, et kõike mõista) aga järgmisekl päeval õhtu hakul oli lausa lust vaadata.
The Terror on nüüdseks läbi loetud?
Ei ole. Ega niipea ei loa ka, kui just soome keelde ei panda ja alla 10 eurosena näppu ei juhtu. Hetkel pooleli raamat Puškinist, raamat Toompea tegelinskitest, raamat venelaste isikupärast ning raamat Harjunpääst.
Ja iPodis mängib taustaks Jefferson Airplane?
Trashil pole iPodi, ta kasutab Walkmani.
Kuradi pursui, nah' !
...ja suitsetab djubekki
Tubli, seekord polegi arvustusele ega hindele midagi ette heita. Embame!
Muidu ikka on jah? :)
Aga OK, embame minugi poolest.
Post a Comment