Dead of Night - Bob Clark 1974Vaatasin hiljuti dokumentaalfilmi USA horrorkino ajaloost ning vaid see film jäi silma kui teos mis võiks huvi pakkuda. Mitte nüüd, et seal rohkem huvitavaid filme ei oleks tutvustatud, vaid lihtsalt elu jooksul on see jutu all olnud paremik juba varem nähtud. Dead of Night oli korralik film, kuid omas kindlasti kõrgemat väärtust valmimisaastal kui nüüd, sest need õudushoovused mis ta nelikümmend aastat tagasi valla päästis, ei tähenda tänapäeval paljut ning teos jääb lõpuks ikka lihtsalt klassikaliste õudusfilmide nimistusse.
Lugu rääkis sellest kuidas Vietnami sõjas surma saanud noormees kõigi üllatuseks mõned nädalad hiljem täis jõus koju naaseb ja kuigi tal süda ei löö ning enese elushoidmiseks peab ta verd jooma, on vähemalt kõik rahul, et poeg langenute hulgas ei ole. Filmi parimad kohad olidki seotud sellega kuidas zombie ja vampiiri omadustega perepoeg püüab kõigest väest jätta endast normaalset muljet, kuid pidevalt on midagi tema juures viltu ja väär. Te nagu ise ka lõpuni ei taipaks mis toimub ja selle tõttu ei saa teda võtta ka kurjuse kehastuse, vaid samuti obskuurse olukorra ohvrina. Lavastaja elava laiba taustast palju ei ava, pigem võib seda filmi võtta kui vana inglise pärimuslegendi, ema soovil surnust tõusnud poja kojutuleku, uustöötlusena. Hea spooky stoori aga tempo, eriefektid ning ülesehitus ei tundu aastal 2010 enam nii haaravatena. 3/5
Andy muutub järjest vägivaldsemaks.
No comments:
Post a Comment