Oolrait vaadata aga head väärt huumorit oli iga episoodi peale vaid minutit kolm, ehk siis see moment kus kaks raadiodiskorit ning nende produtsent omavahelise lobaga eetrit täitsid. Oleks terve episiid vaid sedavõrd vaimukast tekstist koosnenud, tõstaks käed taeva poole ja hõikaks kõri põhjast "halleluuja!", kuid tegijad olid arvanud teisiti, pidades tüüpilist situatsioonikoomikat paremaks kui fantastiliselt naljakalt kirjutatud dialooge. Näha sai siis tavalist britilikku olukorrakoomikat kus üksikud vaimukad verbaalsed kohad. Igas osas astus üles ka mõni kohalik kuulus bänd aga kui Ladyhawk´i enam-vähem lugu välja arvata ning Charlatans´ile nostalgiast hea öelda, polnud muusikal küll midagi öelda. Peategelaste põhibaaris võis laval kuulda paremat mussi kui nende poolt saatekülalisteks kutsutud kuulsustel pakkuda oli. Vaadata tasub aga midagi uut siit ei leia. 3/5
28 minutit nene kahe eetrijuttu oleks olnud piisav.
No comments:
Post a Comment