The Boys in Company C - Sidney J. Furie 1978Jajah, seesama film mille tõttu iga kinosõber teab peast seersant Hartman´i parimaid solvanguid mida R. Lee Ermey pillub linaloos Full Metal Jacket. Kui ta ei oleks teinud samalaadset rolli käesolevas Vietnami sõjast rääkivas teoses, siis jäänuks mees palkamata ka Kubrick´u filmi ning keegi hulga ilmetum ja isikliku kogemuseta mees oleks karjunud reamees Pyle´ile näkku, et parim osa sinust su isa purtsu kujul voolas su ema tussist välja ning kuivas linade peal ära! Tegelikult aga on kahel linalool sarnasusi rohkemgi kui ühine näitleja, sest ega ilmaaegu ei peeta The Boys in Company C-d Full Metal Jacketi eeskujuks. Ülesehitus on sarnane, samuti mõned rollid, patsifismi toonitamine ning missioonidegi kohatine kokkulangevus. Näiteks The Deer Hunter´i, Platoon´i või Apocalypse Now´ga ei ole samas midagi ühist. Kui, siis pigem Hamburger Hill´iga.
Esimene Vietnami Sõtta kriitiliselt suhtuv mängufilm mille tegevus on otseselt seal viibiva väekontingendikeskne. Varem oli küll mitmeid kordi sõja mõttetust küsimuse alla seatud, kuid seda dokumentaalfilmide või sõjakoldest eemal toimuvates draamades. Sidney J. Furie tegi esimesena otsese sõjafilmi kus rohelisi barrette ei juhi võidukalt USA superkangelane John Wayne, vaid ohvitserid kes on kas liiga vähese kogemusega või lihtsalt hoolimatud. 
Film mis püüdis tõepäraselt näidata kohalikke olusid, seda nii lahingsituatsioonidekui ka vabal ajal heroiini tarvitmise läbi. Minu jaoks aga olid just need sõdurite puhkehetked igavapoolsed, sest suuremalt jaolt mängiti siis jalgpalli, mitte aga ei keeratud jointi või narritud hoorasid. Militaarmissioonid olid ehedad, jõudehetked aga tüütud. 3,5/5
The Boys in Company C.
No comments:
Post a Comment