Mõtted kõikusid pidevalt, et kas on siis nüüd mõnus vallatu ja vaba kino või igav ja venim käkk. Oli üht ja oli teist. Näidati paari väga lahedat momenti ja tosinat niisama khuuli hetke, kuid igale mõnusale kohale järgnes kohe tüütu jura surumine. Vaatad juba, et lavastaja on lõbu valla päästnud, võtab väga iisilt ja kammitsemata oma kinotegemist aga siis taibad, et ega see samas nii lahe olegi ja peag hakkab igav, sest kaost ja korrapäratust pakutakse sõrmeotsaga. Ei osata rõõmu tunda sellest, et võib vabalt ideedel minna lasta ega pea tulemuse pärast muretsema. Tapjakeel oleks võinud hulga rohkem lipsida. 1,5/5
Pika keelega tädi.
No comments:
Post a Comment