P.G. Wodehouse´i adaptsioon, kuidas sellist ikka vaatamata jätta. Mõnekümne minuti jooksul selgus aga, et kultuskirjanikult oli võetud vaid raam ning see täiddetud täiesti tänapäevaste hollywoodile omaste ameerika naljadega. Siin-seal võis küll kohata briti vahedust, kuid suuremalt jaolt olid komöödiamomendid justkui kassafilmidest maha viksitud. Samuti oli stilistika selline kahe ajastuga, kolmekümnendate ning üheksakümnendatega flirtiv, meenutades näiteks Moulin Rouge!´i. Tunnet aitas süvendada sajandialguse versioonid kaheksakümnendate poplauludest, svingiv "Tainted Love" ja jazzihämar "Love Will Tear Us Apart". Kusagil filmi keskpaigas sain aru, et tegelikult mulle sedalaadi kokteil isegi meeldib, kuid lõpus oli huvi taas kadunud. Kokkuvõttes selline mõnus ajaviitekomöödia, kuid tõelist inglise peent lähenemist siit otsida ei tasu, hoolimata kõigist suurepärastest kõrvalosi mängivatest brittidest, oli film tänu liiga klounilikule Sam Rockwell´ile ja MILF´ina paistvale (37 ei ole iga milles mängida noort naitumisealist neidu ja seda kahjuks märkab kohe) Frances O'Connor´ile üks jänkilik jant. 2,5/5
Teenijatevägi on valmis noorisand Jim´i pummelungi jälgi koristama hakkama.
No comments:
Post a Comment