Üheksateistkümnenda sajandi teisel poolel jääb noor briti sõdur Siiamis vahele praakpüsside müügiga ning hiinlasest kaupmees saadab ta karistuseks koos oma jahimeestega metsa, et mees talle paugutamiseks kõlbmatu püssiga tiigri kütiks. Tegu pole siiski mitte kindlasse surma minemisega, vaid väikese õppetunniga, sest džunglis võib sinu elu heast püssist sõltuda. Seltskonnaga liituvad peatselt kohaliku plantaatori tütar ning tiigrikütt kes oma patu pärast vaga budistliku mungatõotuse on andnud ning koos suundutakse Kuninga jõele kus juttude järgi kummitab ja võib näha viirastuslikku tandemit - inimesi jahtivat tiigrit ja treenitud lahingelevanti. Mulle sellised The Ghost and the Darkness laadi sajandi-pooleteise taha paigutuvad jahifilmid väga istuvad ja pole sellegi vastu midagi kui sisse pikitakse veel romantilist armastuslugu, kõhedust tekitavat kummitus-horrorit, thai müstitsismi ning näidatakse kujumuutjast inimesesööjatiigrit ja tarzanlikku hoogsat džungliseiklust. Meenutas väheke "Maailm ja mõnda" sarjas 1985-dal aastal ilmunud Jim Corbetti dokumentaalraamatut "Inimesesööjad" mis rääkis toitumisharjumusi muutnud tiigritest ja lõvidest. Küll aga oli silmal väga valus vaadata aadama ja eeva aegset avutigraafikat ning videomontaaži millega peategelasest tiiger loodud. See meenutas sõna otseses mõttes tööd kus laps lõikab piirjooni mitte jälgides ajakirjast tiigri pildi ja kleebib selle siis mõne teise looduspildi peale, saades nõnda näiteks kollaaži "Tiiger Saaremaa kadakate vahel". Sarnane tase oli thaimaa džungliga, tiigel oli kentsakalt asetatud muu filmitud tegevuse sisse ja siis kohati pilti 3-D graafikaga silutud. Aga sellest tuleb mööda vaadata, sest muu seiklus ja üllatavalt valus lõpp tegid filmis korraliku seiklusloo. 3,5/5
Öine varitsus.
No comments:
Post a Comment