Hard to Be a God

Es ist nicht leicht ein Gott zu sein - Peter Fleischmann 1990

Vendade Strugatskite "Raske on olla jumal" on ilmunud ka eesti keeles ning minul isiklikult rohkem kui korra läbi loetud, viimati küll juba pool eluead tagasi, kuid olen kindel, et meeldiks praegugi. Film igaljuhul meeldis väga, kuid olen kindel, et selleks läheb vaatajas vaja kübekest nõukogude ajastu tunnetust, venekeele oskust ja tutvust punase kodumaa sci-fi filmidega, sest kuigi teos on valminud koostööna saksa ja prantsusmaaga, on kogu kinolool peal märgatav sovjeti pitser. Seekord oli see aga positiivne. Ma ei räägi siin praegu kommunistlikust ideoloogiast mide võib küll filmikõrvale lisaks mõelda, vaid visuaalsest taustast, dekoratsioonidest ja rütmist. See mis mõnele võib tunduda odava b-ulmeka välimusena, tõi minule koheselt meelde Kin-Dza-Dza ja mõned Venemaal kaheksakümnendatel vändatud ajaloolised seiklusfilmid. Võõral planeedil võibki elu teistmoodi olla ning nende keskaeg ei pruugi otseselt meie omaga sarnaneda, seetõttu ei saa ka odavalt tehtud camp´ilikke dekoratsioone vääradeks pidada, ulme võib ju välja pakkuda mida iganes. USA mõistes tüüpiline post-apocalyptic sci-fi crap´ilik välimus muutub täiesti arvestatavaks nõukogude ulmedekoratsiooniks ja butafooriaks. Võrreldes raamatut ja filmi, meeldis mulle viimase puhul suurendatud keskendumine uurijatele enestele. Võib-olla ma raamatut nii selgelt ei mäleta, kuid minu arust jäid jälgijad seal põhiloo sisse koos oma emotsionaalsete nõrkustega, siin aga tõsteti esile ka nende endi väikest kõrvallugu kus planeedi ümber tiirlevas kosmoselaevas toimusid sarnased tunnetepursked Arkanar´i kuningliku õukonnaga. Karm mõtlemapanev ulmefilm. 5/5

Don Rumata´t mänginud Edward Zentara meenutas mulle välimuselt ja olemuselt Rutger Hauer ja Christopher Lambert´i kadunud väikevenda.