1- Nervous Breackdoun
2- Can't Decide
3- Slip It In
4- Black Coffee
5- Forevertime
6- Six Pack
7- My War
8- Jea Lous Again
9- I Love You
10- The Swinging Man
11- Three Nights
12- Fix Me
13- Wound Up
14- Rat's Eyes
Minu jaoks on Black Flag alati mingi lastepunk olnud, no kurat, ma järjest ebaõnnestun selles bändis enamat kui tilu-lilu tinistamist ja pulli-jullitamist ( Six Pack, TV party ) nägemast. Kusjuures sama tunne oli mul juba 17-18 aastat tagasi kui ise veel laps olin ja bändi esmakordselt kuulasin. Mul on tunne, et bänd ehitas oma maine sellele, et põhimõtteliselt kolm aastat järjest iga päev andis kontserdi ja promos DIY stiilis oma plaate aga mitte muusikale enesele. Bänd oleks justkui esimese laine pungi ja HC made in USA vahele kinni jäänud, ei liha ega kala. Kontsert nägi ja kostus konkreetselt nagu mõni Vennaskonna kahekümneaasta tagune live, vahe oli vaid selles, et Henry Rollims oli trussikute väel laval, samas kui Trubetsky tavaliselt kurguni kinninööbitud.
No comments:
Post a Comment