Geuddae geusaramdeul - Sang-soo Im 2005
24-ndal veebruaril olin minagi presidendi vastuvõtule kutsutute hulgas, kuid loobusin minemast. Põhjuseid oli mitu. Esiteks avastasin, et mu peokingad on juba kergelt väsinud välimusega ja sama võiks öelda ka peoülikonna kohta. Uute rõivaste ostmine oleks aga olnud kulukas väljaminek ajak kui iga rahakotis olev kroon loeb, samuti oleks kaasa pidanud õmblejalt tellima peokleidi ja selle maksumus on hoopis teises katogoorias kui minu tagasihoidlikud( kuid korralikud ) kingad, pintsakud ja viigipüksid. Kultusi tuleks ka joogile teha, sest kuigi Estonias jagatakse Viru Valget tasuta, siis ennast teades lõpetan nagunii Levikas ja seal pead juba oma tengelpunga kergendama. Teiseks oli 24. minu tööpäev ja selle asemel, et ETV kaamerate jaoks kulutusi teha, istusin ma tööl, lugesin läbi kaks koomiksit ja kogu see aeg tiksus veel topelt töötasu. Kolmandaks poleks muidugi tahtnud vabamüürlasel, nagu heal sõbral, kätt suruda.

Snäkke oleks muidugi võinud pugida nii, et kerge kripeldus õhtul koju jõudes oli ikka sees. Otsustasin tunde peletamiseks vaadata korea ajalootaustaga filmi president Park´i mõrvast ja sellega seonduvast. Vahemärkusena olgu öeldud, et käesolevat filmi olen üldse elus kõige rohkem vaatama asunud, nii umbes kümnel juhul ja iga kord vaid minut-paar poolelijäänud kohast edasi jõudnud, seekord siis sai Ilvese peole mõeldes lõpuni jõutud.

Tegu oli tõsielu ja fiktsiooni segava looga mis keskendus ööpäevale Korea Rahvusliku Luure agendi Ju elust, selle aja jooksul aga toimub nii mõndagi vapustavat ja paika tuleb panna oma lojaalsused ning prioriteedid. Musta huumori ja poliitsatiiri võtmes tuuakse vaatajani ühe "paleepöörde" täideviimine, sellega seotud traagilised ja koomilised taustad, kogu tähtsa hetke haprus, otsekohene julmus ja ja paratamatult juhtuvseostuv äpardlikkus. Mõrv ootamatult justkui selgest taevast ja ei mingit generaalplaani edaspidiseks, fataalne muutuste ootamine ja suitsiidimissioon kohusetundest oma ülemuste vastu.

Filmi tekitas koreas palju kõmu, seoses okupatsioonihaavade ja Park´i isikukultuse haavade lahtirebimisega ning ka see DVD-le jõudnud versioon on juba tsenseeritud. Vaadates oligi kahju, et kõiki nüanse ei taipa ja kogu pila ei taju, sest ei ole lihtsalt kohaliku kolmekümneaasta taguse poliitilise situatsiooniga nii kursis. Lapsepõlvest mäletan küll AK kaudu näidatud üliõpilaste valitsuse vastaseid protestiaktsioone, kuid üldpilt on siiani aukudega. Film aga kõlbab vaadata ka poliitikavõhikule, sest lõppude lõpuks näidatakse koreapärases humoristlikus vormis üht atentaati. Pange tähele filmis toimuva sarnasust Stalinit ümbritsevaga ja hiljem üht äpardunud viidet Brešnevile. 4/5

Vandenõulased.