Les Mémés cannibales - Emmanuel Kervyn 1988Kuna film oli dubbitud inglisekeelde ( Troma ostetud litsents ameerika turu jaoks ), siis oli mul kogu vaatamise ajal tunne justkui oleks tegu Briti saartel valminud õudusfilmiga. Isegi napp kuiv huumor tundus väga britilik, samuti kogu mõisahoones toimuva kammerlikkus mis vaatamise ajal meenutas mulle isegi Gosford Park´i. Aga kui kaks iidses suguvõsa lossis sünnipäeva pidavat daami võluväel monstrumiteks muutusid ja oma sugulasi hiigelsuurte küüntega puruks lõikama kukkusid, kadus kogu salongidraama õhkond kus see ja teine ning asemele asus ehtne kaheksakümnendate gore-splatter.
Tegelikult oli see õudusfilm vändatud hoopis Belgias, üpris veidras kohas splätterfilmide tegemiseks minu arust ja ega erilist vaimustust sealsele õudustelainel filmikunstile ei jagagi. Kui eriefektid olid kummi ja kunstvere mõistes veel OK! tasemel, siis stoori liig tavaline ning väheke veniv, dialoogid horror-hoogsust pidurdavad ja lõpp mittemidagiütlevalt kasin. Aga eks need kummalised tükid tuleb ju ikka ära näha, pääsu pole. 2/5
Moondunud vanaemad.
No comments:
Post a Comment