Genius Party

Genius Party - Nicolas de Crécy, Atsuko Fukushima, Yoji Fukuyama, Hideki Futamura, Shôji Kawamori, Shinji Kimura, Mahiro Maeda, Kôji Morimoto, Kazuto Nakazawa, Shin'ya Ôhira, Tatsuyuki Tanaka, Shinichirô Watanabe, Hiro Yamagata, Masaaki Yuasa 2007

Seda Studio 4°C kogumikku vaadates tekkis mul esmakordselt küsimus, et kui animatsioonistuudio läheb oma loominguga samm-sammu võrra edasi, siis kui kaugele olen mina isiklikult nõus lõpuks kaasakõndima. Juba paar aastat olen ma ise kui ka mõned mu head tuttavad Studio 4°C töid promonud ja kiitnud kui novaatorlikke, alati algupäraseid ja oomanäoliseid. Nüüd aga jõudsin ma punkti kustmaalt originaalsus ja uuenduslikkus enam kaasahaarata ei suuda, asi kisub käest ära liigse absurdsuse ja pildimänguga, fantaasia kihutab liiga kiiresti, armu ei anta ja paratamatult jään ma vaatajana nõutuks, sest see pole enam see mida ma ootasin. Kutsuge mind vanamoodsaks aga mulle meeldib siduda Studio 4°C töid animega. Ma tahan mechasid, ma tahan roboteid, ma tahan hard sci-fid ja soft sci-fi´d, ma tahan krimilugusid ja armuseiklusi, tahan nalja ja draamat, julgeid kangelannasid ja tobedaid punastavaid poisikesi. Ma tahan, et Studio 4°C pakuks mulle kõike seda mida ma näen ka teistes animetes aga kerge kiiksuga, väheke nihkes joonistusega ja omapäraste lahendustega. Seda ma tahan. Käesolev kogumik viib aga vaatajat juba ulmadereisile, pakub visuaale ilma raudses haardes oleva sisuta, mängib LSD mängu ja eksperimentaalavangardset poeesiat ning mina ütlen stopp, laske mind siin palun välja, sest see buss viib mind vääras suunas. Suund on jaapanlikkuse asemel hoopis lääne animatsioonitraditsiooni jõudmas ning andke andeks, seda visuaalselt kaunist sitta võin ma vaadata ( või pigem siis mitte vaadata ) ka ilma Studio 4°C nime esilekerkimiseta. Lisan kohe, et kogumik ei olnud halb ega animeeritud lood igavad, lihtsalt mõned neist olid anime asemel liiga animatsioon. Kui sissejuhatavat animatsiooni ( Genius Party Opening ) arvesse ei võtaks, siis võib öelda, et kogumiku parim oli esimene lugu ( Shanghai Dragon ) mille tegevuses oli ehedat sci-fi actionit ja ka kena peotäis huumorit. Suurepärane näide just sellisest animest nagu ma Studio 4°C sildi alt tulemas näha tahan. Järgmise loo ( Deathtic ) fantasy ja character design oli mõnus oma jump´n´run mängu välimuses ja ka loo enesega võis rahule jääda. Vahepeale jäi kolm täielikku arusaamatust ( Doorbell, Limit Cycle ja Happy Machine ) ning kiita võib siis taas viimast lugu ( Baby Blue ) mis oli meeletult ilus, just sellises tagasihoidlikus hoolivuses ilus. Lisadiskil olid mõneminutilised lühianimatsioonid mis koondatud nime alla Future Genius. Ei tea öelda kas tõesti nii saab olema, nende paari kritselduse ja liikuvgraafika järgi mina küll selliseid veksleid välja ei kirjutaks, ootaks enne ikka vähemalt 15 minutilise loo ära. Kokkuvõttes pildiliselt kena kogumik ning sekka isegi paar väga head animelatakat, kahju vaid, et DVD reliis oli vaid jaapanikeelne, ei saanud jutust silpigi aru. 3/5

Baby Blue autor Makoto Shinkai oli suurepärase Voices of a Distant Star´i looja.