Kujutage ette, et kogu Sopranode sarja tegelaskond võtavad ühes episoodis aja maha ning sõidavad näiteks NY Central Park´i piknikku pidama, arutavad veiniklaasi taga elu mõtte üle, räägivad viimati nähtud teatrietendusest, mängivad murul sulgpalli ja söödavad leivatükkidega tiigis ujuvaid parte. Ei sõnakestki eelmises episoodis nähtud draamaliinidest, kuritöödest ega armuasjadest, lihtsalt päev mittemidagitegemist. Või siis näiteks Deadwood´i tüübid otsustavad, et teeks õige salooni korda, pühiks põrandad, tolmutaks kroonlühtrite klaasid ja sätiks nurgas konutava klaveri häälde. Ei midagi muud terve episoodi jooksul kui koristavaid inimesi, kes luua, kes lapiga, mõni tassib vett ja teine segab janustele töölistele kuremarjamorssi. Ja nüüd kujutage ette, et sarnaseid episoode pole hooajas mitte üks vaid pooled või isegi rohkem, õudne onju? Battlestar Galactica on täpselt selline seriaal kus 2/3 ajast ei toimu mitte midagi peale suvalise loba ja konutamise, ometi aga räägitakse sellest kui ühest parimast ja põnevamast sci-fi seriaalist. Teise hooaja kaks viimast episoodi olid intensiivsemad ja informatiivsemad kui terve sesoon kokku ja ma räägin praegu 19-st episoodist koosnevast sesoonist. Aru ma ei saa, olen mina nii nobe mees, et näen seriaali kulgemist justkui teo venivat teekonda või on HBO mind lihtsalt ära hellitanud kui nad oma toodetud seriaalides igat minutit tähtsaks peavad? Ja miks tehakse cylonite äratundmismasina valmistamine nii keeruliseks kui ometi doktor Gaius Baltar´il juba üks selline on olemas, nimelt kahe jala vahel ja seda kutsutakse munniks. Võtku terve laevastiku naised ette ja torgaku sisse, see kel selgroog punaselt hõõguma hakkab on cylon ja kes niisama mõnust niutsub on inimene. Vaevalt Gaiusel selle vastu midagi oleks ja olen kindel, et preestrit mänginud Dean Stockwell prooviks ka end sappa seada, pervar nagu ta on. Üldiselt aga oli teine hooaeg juba parem kui esimene.
BSG goes Barbarella.
2 comments:
Eks HBO oskab selliseid episood eka toota. Veel viimasel Sopranode hooajal oli üks osa, kus Tony läks naisega oma õe ja tolle perekonna juurde kuskile majakesse tähistama. Järve kaldal istumine, jutud Tony ja ta õe lapsepõlvest, Monopoly mängimine, joomine ning siis õe mehega kaklema minemine selle pärast, et veidi napsusena Tony oma õe kulul nalja viskas.
Sopranodesse võib see üks eemalseisev episood isegi sobida, kui aga iga teine episood oleks säärane, viskaks siibrisse.
Peab ikka ise ka need sopranid lõpuni vaatama.
Post a Comment