Mountains of the Moon - Bob Rafelson 1990Arvatavasti kohe peale dinosauruseid on mu lemmikteemade hulgas järgmisena Musta Mandri vallutamine kolonialistide poolt, alates kõigi nende Zulu sõdadega ning Timbuktus käimisega ja lõpetades Karen Blixen´i või Kongo Mülleri pajatustega. Union Jack savanni kohal võtab mind jalust nõrgaks ja Tarzani filmis ekspeditsiooni kividega surnuks pilduvad mägikorillad toovad esile vaimustushüüatusi, ma lihtsalt ei saa teistmoodi. Mountains of the Moon on alati mu lemmik seiklusdraamade hulka kuulunud ning taas sai filmi üle mitme aasta vaadatud.
Film põhineb legendaarse maadeuurija ja seikleja Richard Francis Burton´i päevikutel ning jutustab kahest ekspeditsioonist Niiluse lätete leidmiseks. Tema reisikaaslane ja südamesõber John Hanning Speke tegi samuti kõik rasked teekonnad koos liidriga läbi ning tänu Burtoni haigestumisele ekspeditsiooni käigus, kuulus Victoria järve avastamise au temale, seik mis kaudselt hiljem palju pahandust tekitas.
Tõeline seiklusfilm kus vaenulikud neegrisuguharud maadeavastajaid ründavad, paljaks röövivad ning vangistavad. Vahele veel seiklusi metsloomadega, värvikirevaid kohalikke traditsioone, hirmuäratavaid arme mille kõrval aafrika kõhulahtisus on pisku ning kõige lõpuks veel Londonis toimuvat viktoriaanlikku ajastudraamat koos romantilise liiniga. Kaks kolmandikku Aafrika kõrvetava ppäikese all ja üks osa Inglismaa sumuses niiskuses. 
Seekordsel vaatamisel riivas kõrva ja silma mitu korda üleräägitav orjapidamise vastane jutt. Ma saan Burtoni humanismist aru, kuid mees toonitab filmis pidevalt, et mõistab kohalikke ja austab nende traditsioone, samas aga nagu nähe mitte just kõiki kombeid. Orjapidamist pole siiani suudetud Sahara lõunatipus ja keskaafrikas ära kaotada ning inimkaubandus lokkab suuremates proportsioonides kui 19. sajandi lõpus. Ei ole siin vaja stsenaristil midagi seda teemat mitu korda suruda kui samas praegu ei huvita orjandusevastane võitlus suurt kedagi. 4,5/5
Maadeuurijad Burton ja Speke.
No comments:
Post a Comment