28 Weeks Later

28 Weeks Later - Juan Carlos Fresnadillo 2007

28 Days Later... oli nii cooli plakatiga, et armusin sellesse filmi juba enne vaatamist. Poster art ei tekitanud asjatuid ootusi, film ise oli samuti meeletult raju andmine ja pidev põnevus. Mõned võisid küll viriseda, et mis jooksvad zombied need on, nii ikka ei lähe aga nüüdseks on vist juba kõik aru saanud, et tegemist polegi zombiefilmiga klassikalises mõistes. Mina fännan neid elajalikult nobedaid nakatunuid nii zombiedena kui nüüd viirusekandjaina, horror filmi asemel aga võtan kogu punaste silmadega tegelaste eest lõputut põgenemist kui sci-fi´d. Muidugi võib neid kahekümnekaheksaid võtta ka kui katastrooffilme, kõik elemendid on paigas, ainult, et epideemia ei pane pikali vaid hoopis jooksma. Mulle on 28 puhul alati meeldinud situatsioonide tõepärane kujutamine. Kuigi jah, 28 nädalat peale reaalset epideemiat ei saadetaks Inglismaale ühtegi tsiviilisikut, jättis isegi see Land of the Dead´ilik suletud linn sümpaatse mulje. Sõdurite käitumine häireolukorras ja pereisa inimlik kartus olid aga väga tasemel. Hirmu ja valu ees ei ole kangelasi ja Robert Carlyle on lihtsalt samasugune ohver nagu Winston Smith. *SPOILER* Küll aga häiris ta mind koheselt peale "zombieks" muutumist. No mis kuramuse arutu nakatunud ta on kui eristub teistest verejanulistest maniakkidest nagu päev ööst. Seal kus teised arutult ringi tormavad, luuras "zombiedaddy" vaikselt sumus ja varjudes, kus teised tules hukkusid seal tüüp oskas varjuda ja kui ülejäänud kari jooksis instinktiivselt liha järele, otsustas tema veel viimast korda oma vanemlikke kohustusi täita ja otsida üles oma kallid lapsed. *SPOILER END* Kokkuvõttes jäin ma aga Juan Carlos Fresnadillo ( hea thriller Intacto ) tööga rahule. Järjeosa on pea alati kehvem kui esimene ja minu ootused said isegi veidi kõrgemalt tasustatud. Film kus sõjaväelased puhastavad linna kõiksorti jõletistest ei saa ju halb olla, automaadivalangud parandavad alati märkimisväärselt tulemusi. 3/5

Meenutus.