Yasaeng dongmul bohoguyeog - Ki-duk Kim 1996See Kim Ki-duk´i film seisis mul mõnda aega lõpuni vaatamata, minutit kümme oli jäänud. Kuidagi ei istunud see varem ja ega tundunud ka nüüd lausele punkti pannes, ehk viimaseid minuteid vaadates midagi erilist olevat. Teadsin ka milles asi. Just hiljuti sai Xipe blogis räägitud aasialikust vindi ülekeeramisest ja siinses filmiski toimus selline eht aasialik intsident. Nimelt tapab noor naine oma vägivaldse jõhkardist endise boyfriendi, lüües talle jäätunud kala justkui pussnoa kõhtu. Kala läheb saba ees makku, verd purskab ja mees sureb. Kõik nagu ühes aasia filmis olema peab, kuid seekord toimub tegevus Pariisis ja see mis sobib aasiasse nagu rusikas silmaauku, tundub prantsusmaa pinnal veider ja ebaloomulik.
Selline situatsioon sobiks prantsuse uue laine kinno või ameerika sõltumatute lavastajate kätetööks aga korealaste hulgas Pariisis tunduv võõrastav. Samuti püsis sarnane tunne pidevalt peategelastel kannul, saates neid nii rahumeelsetel armastuse otsingutel kui ka allilma tellimusel brutaalselt pekstes. Meenus Mika Kaurismäki film Helsinki Napoli All Night Long mis samuti kahe kultuuri vahel kõikus ja lõpptulemusena midagi vapustavat ei pakkunud. Kim Ki-duk õppis filmikunsti Pariisis ja ma arvan, et sellest ka kohavalik, kuid hoolimata mõnedest headest detailidest jäi film tänu toimumispaigale minu jaoks nõrgaks. 2/5
Valge tudruk ja endine sõdur.
No comments:
Post a Comment