Gedo senki - Goro Miyazaki 2006Lauri tuli üks varahommik külla, et vaadata oma lapsepõlvelemmik animatsiooni Time Masters mida ta viimati nägi põlvepikkuse poisikesena Neeme kalurikülas suvitades rändkinos. Kuigi film oli ka päevi hiljem alanud Estcon 2007-e kavas, otsustas Lauri selle siiski minu pool läbi kogeda, et ulmelaagri ajal filmivaatamine õllejoomist segama ei saaks hakata. Mina toksisin oma blogi ja Lauri vaatas nostalgiapisar silmas klassikalist animatsiooni, hiljem tegime ühed kiirnuudlid ja koorekohvid, lõime Laurile blogi mille passwordid ta nüüdseks juba unustanud on, ning kuna käes oli alles kespäev, otsustasime koos asuda uue Ghibli filmi kallale. Lauri on suur Ghibli sõber ja ka minule olid siiani kõik selle stuudio tööd istunud. Ja nüüd panen rõhu sõnale SIIANI.
Alul oli Ghibli nagu Ghibli ikka, ilusalt, värvikirevalt ja detailirikkalt, ning nunnulikult armsalt joonistatud. Proovisime veel mõistatada mis stooriliin Meremaa lugudest jookseb aga taipasime peagi, et tegu on iseseisva fantaseerimisega mille tegevuskohaks on vaid võetud Ursula K. Le Guin´i loodud maailm. Vaikselt aga jäi jutt soiku, silmad hakkasid kinni vajuma ja uni murdis jõuliselt peale. Läbi une kuulsin kuidas Lauri palus, et ma muusikat vaiksemaks keeraks, temagi tahtvat väikesele lõunauinakule jääda. 
No mis seletaks paremini Tales from Earthsea igavat sisu kui kaks Ghibli fänni kes kaua oodatud anime ajal nagu kassipojad diivanitel unne suiguvad. Opsi telefonikõne ajas küll mõne aja pärast meid ülesse, kuid filmi edasi vaadata polnud isu kummalgi. Õhtul siiski pingutasin end anime lõpuni ja olin siiralt üllatunud kui keskpärane ja mittemidagi ütlev oli nii lugu ja kui isikupäratud tegelased. Vägisi jäi sisse tunne justkui kiiruga kokkuklopsitud poolikust tööst, midagi jäi pidevalt vajaka.
Jutt oli, et vanahärra Hayao Miyazaki polnud oma poja tööga rahul, kuid hiljem taltus veidi ja aitas isegi lõpulihvi anda enne esilinastust. Kui aga minu poeg sellise tühjalt kumiseva tööga lagedale oleks tulnud, oleksin käskinud igatsorti esilinastustel praalimisest loobuda ja saatnud poisi peale püksirihmaga töötlemist nurka häbenema. Kehvapoolse OVA tasemel tööd poleks kuidagi Ghibli logoga ehtima pidanud, vaid pigem vaikselt väikefirma sildi all reliisima, fännid oleks huvi pärast ikka ära näinud ja ootused paljudel talitsetumad olnud. Goro Miyazaki näitas, et isa kingad on talle veel liiga suured, ning peaks endale sobilikke jalanõusid lasteosakonnast hankima. 1,5/5
Ilus aga tühi justkui lagedad väljad Tenar talu ümber.
11 comments:
Blogi nimi on "Perse"?
Tundub, et jätan vahele. Ja mitte ainult selle jutu pärast.
Lauril juba kord oli selle nimeline blog aga see kadus konkreetselt netti ära. Proovisime otsida aga peale mingi libablogi nimega PERSE ei leidnud. Tegime uue aga kuna tüüp ei mäleta oma paroole hajub seegi peatselt ...
Aga filmi nägemata saab tõesti rahumeeli edasi elada.: )
Ma pole ühegi Ghibli teosega tuttavaks saanud (shame on me, tean), millest võiksin ma alustada?
Minu jaoks on Totoro parim aga alustada soovitaksin vast Laputast. Piisavalt nunnu aga samas ka seikluslik ja ulmelise sisuga.
vanem on paraku parem kui uuem (miazaki). aga aega vist on, veel. ma oleks vägatänulik, kui järgnevad põlvkonnad sarnaseid elamusi saavad
No loodame tõesti, et poiss õpib veel aga parem oleks tal vast siiski ametit vahetada.
See ei saanud ju hullem olla kui «Legend of Earthsea»?
Mitte nii hull julgen öelda kuigi üle 20 min. televersiooni ei vaadanud. Anime on täiesti vaadatav aga mittemidagi andev. Televersioon vist lausa võtab veel, imeb...
Ka mina olen Ghibli fänn. Pettuma pole siiamaani pidanud üheski nähtud teoses, on muidugi nõrgemaid ja tugevamaid.
@Raziel: soovitaks sul üle tsekkida kindlasti klassika "Grave of the fireflies", Trashi mainitud "My neighbour Totoro", ka "Princess Mononoke" jättis sooja tunde sisse. Edukat avastamist!
Ghibli fännid on paremad armastajad!!!
Post a Comment