The Piano Tuner of Earthquakes

The Piano Tuner of Earthquakes - Stephen Quay, Timothy Quay 2005

Mõningaid Quay vendade lühifilme olen nende kogumikult piilunud ja kuigi mitte neist just vaimustusse sattunud, siis vähemalt huviga jälginud, ning meeste visuaalsuse registreerinud. Avangardse maiguga nukufilm pole kunagi mu lemmikžanr olnud, olgu tegu siis kasvõi vanameister Jan Svankmajer´i endaga, kuid viimati nähtudChristiane Cegavske veider horrorisugemetega stop-motion animatsioon Blood Tea and Red String oli piisav põhjus, et veelkord proovida õnne sarnase töö leidmisel. The Quay Brothersite Institute Benjamenta´le panin kord aja puuduses käe ette, kuid seekord otsustasin kaksikute täispika filmiga lähema tutvuse sisse seada. Metsade ja mägede vahel asuvasse doktor Droz´i majja on kutsutud kuulus klaverihäälestaja, mees kelle suguvõsa on tegelenud selle peene tööga juba sajandeid, ning muutnud pilli hääldeseadmise tippkunstiks. Oma üllatuseks avastab aga klaverihäälestaja, et temalt palutakse hoopis puhastada, ning seada korda kuus doktori automaton´it, ehk seadet mis vast kõige enam meenutavad liikuvate nukkudega leierkaste. Maja ümber asuva metsa erinevates soppides asuvad automation´id elavad aga oma elu, tootes öösiti kummalisi helisid, ning pilte inimeste unenägudesse. Doktori seitsmendaks ja kõige täiuslikumaks automation´iks peaks aga saama kuulus ooperidiiva Malvina van Stille kes on tapetud, röövitud, ning taas elule äratatud mälestuskildudest sõltuvuses olev laulumasin. The Piano Tuner of Earthquakes on minu arvates väga võimas nimi filmile, kahjuks aga ei kandnud film ise endas piisavat jõulisust, et nime vääriline olla. Alanud dark ja creepy´t õuduslugu meenutav, ning väga võimsa erootilise laenguga film hakkas kahjuks järjest vähem pinget pakkuma mida kaugemale jõudis. Mina isiklikult ootasin peale neid kõiki öiseid karjeid, lauluhääli ja tummade teenrite pidevat sagimist filmilt lõpus midagi meeletult bizarr´i ja mõistusevastast, kuid kahjuks olid lavastajad valinud teeks hoopis teatud mõttes ringi sulgemise ehk filmi alguse taaskordse läbimängimise armastuse põhiselt. Ja mina loll ootasin, et mõni mehaaniline friik murrab end autromationist vabaks, ning tapab ja vägistab. He he ! Väike ärritav tegur oli seekord ka teleka ekraanilt vaatamine. Film oma tumedate ja seepia toonidega, ning veidrate krigisevate kriuksuvate, ning vilisevate helidega oleks sobinud hoopis kinolinalt nautimiseka. Kusagil vanas räämas punaste sametkardinate ja balkoniga kinoteatrist vaadatuna oleks tulemus olnud kindlasti võimsam. Eriti veel kui vaatajal on väike teadmine muusikast, ning ooperist. 2,5/5

Meelas majapidajanna oma hoolde usaldatud "masinaga".