12 parimat sõjafilmi

Seekordsed soovitused sõjafilmide hulgast. Lai mõiste muidugi ja seekord vedasin piiri, mis algab kahekümnenda sajandiga ning mille taha jäävad nii mitmedki rohkem draama küljele või liiga kunstiliselt ambitsioonikad suurepärased linalood. Ja nagu ikka - link viib pikema postituseni ja valik on esmane mis ajupingutades ning oma blogi revideerides, pähe kargas. Näiteks Oliver Stone´i Platoon ununes sootuks.

Breaker Morant - Bruce Beresford 1980
Buuri Sõda. Üldpildis kohtudraama kolmest tsiviilisikute tapmises süüdistatud mehest, kuid läbi kohtusaalis toimuva avatakse vaatajale väga informatiivne pilt kogu julmast koloniaalsõjast. Suurepärane näide sellest, kuidas on võimalik läbi ühe žanri jutustada lugu, mis hoopis suurem, haaravam ja teaberikkam, kui esialgu arvata võiks.
Many Wars Ago - Francesco Rosi 1970
Esimene Maailmasõda. Itaalia väed rindel. Sõdurite meeleolud, suhted ohvitseridega ning ajastule jalgu jääma hakkavad karmid distsipliininõuded, mis hukutasid asjatult noori rindele saadetud sõdureid. Olmerealism eelistatuna heroilisele lahingutegevusele. Vaata samuti Bertrand Tavernier´i "Capitaine Conan´it".

  
Talvisota - TV versioon - Pekka Parikka 1989
Talvesõda. Kõige parem sõjafilm maailmas ning minu jaoks isiklikut ka kõige parem film maailmas üleüldises mõttes. Kõigil kindlasti juba varasemast nähtud, kuid juhul kui keegi veel ei tea, siis on peale USA cut versiooni ja originaalfilmi olemas veel ka väheke üle tunni rohkem kestev televersioon, mida näidati viiejaolise miniseriaalina. 95% lahingutegevusest saab kätte täispikast filmist, ometigi lisab telelõige juurde hulgaliselt Antti tuuri romaanist tuttavat olmelisust ning seetõttu jääb lõppmulje ikkagi veel kraadi võrra kangem kui kinolool.
Das Boot - TV versioon - Wolfgang Petersen 1985
Teine Maailmasõda. Eelpool mainitud jutt Talvesõja seriaali kohta kehtib ka Das Boot´i puhul. Raamatut lugenud saavad kätte täislaksu ning kõigile teistele pakutakse samuti lisainformatsiooni toimunust. Samuti räägitakse paar roppu anekdooti, mis otse loomulikult niigi pikka kinofilmi ei mahtunud.

The Bridge - Die Brücke - Bernhard Wicki 1959
Teine Maailmasõda. Lapsepõlves mitmeid kordi loetud raamatu filmiekraniseering. Lootusetu sõja lõpp, aga ometigi saadetakse poisiklutte veel surma, et peatada mõneks tunniks edasiliikuvad ühendriikide väed. Poisid aga ei ole oma õpitut kergelt kõrvust lasknud, vaid annava jänkidele kõigist torudest kõva tuld. Peale sõja lõppu toppis USA armee hitlerjugendi liikmed, noorimad neist 13 aastased, koos tavaliste POW´idega koonduslaagritesse, kus just lapseohtu poisid kannatasid, võrreldes tavasõduritega, enim.
Mysterium Occupation - Andrei Kudinenko 2004
Teine Maailmasõda. Tehniliselt ja näitlejate oskusi arvesse võttes väga kehv digifilm, kuid ääretult aus linalugu Valgevene mõistes. Puuduvad kangelased ning isegi positiivsed tegelased, linalugu näitab, et ühtmoodi kaabakad olid Valgevene kaosemaadel nii sakslased, venelased kui ka kohalikud. Õnnetu on see rahvas, kes nii mitme pressi vahele pidi jääma.

The Company of Heroes - Iron Hundred - Oles Yanchuk 2004
Teine Maailmasõda. Eks nende Ukraina Iseseisvus Armee liiketega ole see lugu, et igaüks suhtub neisse erinevalt - kes sõimab mõrvariteks ja kes ülistab kangelastena. Ukraina rahvuslane Oles Yanchuk teeb viimast väga meeldiva sentimendi ning tundeküllasusega ja kuigi partisaniliikumise veretööd tsiviilisikuteseas jäävad mahavaikituks, toob linalugu esile ühe tähtsa tahu sõjajärgsest vabadusliikumisest.
El Alamein - The Line of Fire - Enzo Monteleone 2002
Teine Maailmasõda. Ega neil itaallastel suurt midagi Teises maailmasõjas hõigata ei olnud, kuid ometigi oskas lavastaja kenasti kangelaslikkust, läbi inimlike tragöödiate, välja kiskuda ka Aafrikas taganevatelt väeosadelt. Korralik kvaliteetne sõjadraama.

Nambugun - Ji-yeong Jeong 1990
Korea Sõda. Lee Tae jäi USA sõdurite kätte vangi ja seetõttu sattus lõuna poolele ning sai võimaluse kirjutada filmi aluseks olnud sõjaromaani, mis valgustab võitlusi kommunistlike korealaste leeris. Vaatluse all relvakokkupõrked Nambugun´i mäel ja selle ümbruses, kus viimased Põhja Korea armee riismed peavad lootusetut võitlust ülekaalukate vägedega. Nälg ja surm Kim Il-sung´i aate eest.
Intimate Enemies - Florent Emilio Siri 2007
Alžeeria Sõda. Korralik klassikaline sõjafilm, ehk hästi lavastatud lahingstseenid, tugev draamapõhi, väheke tuttavlikud, kuid siiski sümpaatsed karakterid ja püsiv põnevuse tunne. Ometigi ka midagi muud ning selleks on inimese muutumine seoses sõjaga, olukord kus sinu tsivilisti tõekspidamised enam ei kehti ning enese ja kaaslaste turvalisuse nimel oled valmis mina üle selle niinimetatud inimlikkuse piiri.

Afghan Breakdown - Vladimir Bortko 1990
Afganistaani Sõda. Veel sinna avalikustamiseaega jääv Vene sõjafilm, mis vaimustavalt peegeldas seal teeninud sõdurite ning tsiviilpersonali igapäevaelu. Üks päev sõidetakse missioonile ja järgmisel päeval tankiga turule, et kodumaal defitsiitseid väljamaa teksapükse osta. Okupeeriva inimese mõttemallid, mis seoses vägede välja viimisega, purustatakse.
The Beast of War - Kevin Reynolds 1988
Afganistaani Sõda. Rohkem seiklusfilmi, kui sõjadraama mõõtu kinolugu, kuid stoori sellest, kuidas üks nõukogude vägede tank ära eksib ning siis mudžahiidide grupi saakloomaks muutub, on enam kui äge. Viis meest tankis, ümber selle lõputud liivakanjonid ning paar tosinat vaenlase võitlejad. Kasi-hiire mäng võitmatu soomusmasina ja ümbrust tundvate võitlejate vahel.

+ Boonus soovitus

Generation Kill - Susanna White, Simon Cellan Jones 2008
Iraagi Sõda.Suur kiusatus oli siia lõppu panna Jarhead, kuid taipasin, et minu hea hinnang tuleneb piem raamatust, kui filmist. Generation Kill´i raamatut lugenud ei ole, kuid nüüd tuli see taas meelde ning võib-olla võtan üks hetk ette. Seriaal aga suurepärane, kuid kohe kindlasti soovitan vaadata subbikatega, sest seemilitaarsläng ning lühendite voog keerab aju krussi.

Aga boonusele boonuseks soovitan veel filme nagu kõrbelahinguist pajatav Tobruk, Tugevat draamat Twenty Days Without War, norrakate vastupanust pajatavat The Last Lieutenant, itaallaste "stalingradiseiklusi" avavat Attack And Retreat, iisraeli blokpostist rääkivat Beaufort ja Apocalypse Now´gasarnast sõjakoast esile toovat The Red and the White. Koloniaalkonfliktidest on head järgnevad kinolood - Johnny Mad Dog, Rebellion ja Warriors of the Rainbow : Seediq Bale. Häid filmielamusi!

Death In June : Behind The Mask

Death In June: Behind The Mask - Darryl Hell 2005

Ääretult meeldiv pärastlõuna oli mul selle DVD seltsis - lõikasin köögilaua taga istudes välja Punase Magneet-Lõvi ja APJ-i reliiside kaasi, sobitades neid karpidesse ning taustal rääkis Douglas P. maitseka tagasihoidlikusega oma elust, tegemistest ning mõtetest. Nii mõnigi fakt Death In June´i kohta sai selgeks ja mitmed minu mõtted seoses artisti muusika ning väljendusvormidega, sättusid kenasti paika. Siiras rõõm oli kuulata vaikseid meenutusi ja seletusi, vähemalt minu jaoks tundusid need väga ausate ja isikukesksetena. Ja rõõm on, et ma seda dokki esmavõimalusel 2 aastat tagasi ei vaadanud, vaid alles nüüd, sest vahepeal olen hulga rohkem end DIJ loomingule pühendadasaanud. 4/5

Sarnaste riietega Gates käis just hetk tagasi ukse taga, vaid mask oli peast puudu. he he!

Dogra Magra - Dogura magura

Dogura magura - Toshio Matsumoto 1988

Austades filmiga hullumajast, on mul alati sees hirmuvärin, et järsku keegi "geenius" püüab taas ekraniseerida Poe loomingut. Kahtlus, et kohe-kohe selgub tõsiasi, mille järgi hullud on tegelikult doktorid ning nende järelvaatajad diagnoosidega inimesed. Eks nüüd tibatilluke mängiti siinses kinoloos ka selle vaatenurgaga, kuid õnneks suurem rõhk oliomapärasel krimilool. Igat sorti baasiks olevad psühhoanalüüsid jätsin mina kõrvale ning keskendusin filmi veidrale detektiiviloole. Raamatu autor Yumeno Kyūsaku oli neti andmetel enne oma sürreaalse tippteose Dogra Magra kirjutamist just krimkasid vorpinud ning selle žanri sidumine abstraktsionistlike kahespidiste dramaatikatega oli filmi tipp, kus põnevus seljatas paljukiidetud visuaalse mängulisuse. Minu jaoks kahjuks aga lõpus võttis võimust just viimane ning mõrvari leidmine muutus liiga mitmeti mõistetavaks ulmaks. Üks hulludoktor leiab siit kindlasti vaimustavaid meetodeid ja patsiendi sonimiste huvitavaid visuaalseid külgi, kuid jalad-kinni filmisõbrale jäi lõpuks asi liiga sumuseks. 2,5/5

Justkui tuttava joonega poster, kas järsku Suehiro Maruo?

Death and the Civil War

Death and the Civil War - Ric Burns 2012

Dokumentaalfilm Ameerika Kodusõjas hukkunutest. Sõjapidamisviisid olid ajast maha jäänud, kuid tapamasinad, ehk uued relvamudelid, niivõrd tõhusad, et iga kord jäi lahinguväljadele sadu ning tuhandeid laipu. Võttis aega kuni mõlemad sõdivad osapooled inimkaotuste hulgalisest šokist üle said ning vaikselt hakati organiseerima nii surnukehade matmist, identifitseerimist, kui ka arstiabi haavatutele. Nii veider kui see ka ei tundu, siis sõja esimesel aastal loobiti haavatud surnutega segamini, jäeti laibad lahinguväljadele vedelema või siis aeti kõik massihaudadesse, vaevumata selgeks tegema mulla alla minevaid isikuid. Dokk siis räägibki sellest, et kuidas vaikselt hakati tegelema tänapäeval nii loomulikuna tunduva lahingus langenute väärika teelesaatmise ning haavatute hooldamisega. No mitte just kõige põnevam tahk Kodusõjast, aga selline korralik PBS kvaliteet. Ken Burns´i venna tehtud BTW. 3/5

John Dies at the End

John Dies at the End - Don Coscarelli 2012

Tänud tänud kõigile soovitajatele! Meeldis meeldis. Viimati puutusin niivõrd raske tripitamisega kokku lugedes Dash Shaw´i koomiksit "Bodyworld" ja mingil hetkel meenus ka Cronenbergi "eXistenZ". No ikka korralik raske tripitamine, kus süstitakse orgaanilist dope´i ja siis hakatakse mõtteid lugema, kummitusi nägema ning tulevikku ette aimama. Kahju vaid, et heavy tripping hiljem tavalised lahendused leidis ning see aine all olemine justkui ära unustati, kuid egas hullu, nagunii oli tegu sellise kiiksuga komöödiaga a´la "Dude, Where's My Car?" ja nagu teada, siis sedalaadi kino pakub alati geniaalselt halba huumorit ning samavõrra hulle mõttevälgatusi. Võib iseenesest täie kindlusega väita, et kui teile ei meeldinud "Kutt, kus mu auto on?", siis jätavad kõik siinse filmi ulme, õuduse ja komöödiamomendid teid külmaks. Raske trippimine, ou yeah! 4/5

Filmiküsitlus - Chris Zeischegg Chiildren´ist

Mõnus kui saadad filmiküsitlused lahedale välismaisele bändile ning siis saad mõlema kuti arvamused juba 7 tundi hiljem postkasti. Chad´i vastused läksid üles nädal tagasi, kusjuures selle kaudu avastasin mina ja mu sõber meile mõlemale meeldiva //TENSE// nimelise bändi. Nüüd vastab Chris ja mina soovitan Chiildren´i EP "The Other People". Vast ongi lemmikträkiks albumi nimilugu, sest on nende hittidega äge muidugi, eriti My Gods kogu oma eepilisuses, aga samavõrra üllatusi pakuvad just kolm tihenduseks surutud rada. Iga träkk pakuks justkui erinevat vaatenurka Chiildreni loomingule ja kui ka iga träki põhiselt on minu kõrva jaoks tegu erinevate stiilide suguga, on selleks siis minevikukõlaga tehasehelid, moodne ja noortepärane sünge popilikkus, valguv doomimassiiv, pungi räpasus, bigblackilik kidranoise või kaheksakümnendate kaugusest surisev sünt, siis ometigi pakub EP eraldi träkkidena veelgi laiemaid variatsioone. Jään igal juhul füüsilisel kujul täispikka albumit ootama, sest muusikas mehed sätivad kindlasti kogu bändi helikeele veelgi maitsekamalt pingesse ning tugevaid visuaale tootva ansamblina ei suuda netireliisi thumbnail kohe kindlasti mitte kogu kuvaliste ideede küllust ära kanda.

Name: Chris Zeischegg
Band: Chiildren
Homepage: Chiildren
Soundcloud: Chiildren
Facebook: Chiildren
Bandcamp: Chiildren - The Other People
Twitter: Chiildren


1. What movies and what kind of movies are you favorite ever? What movies have impressed you deeply?

My favorite movies combine a pleasurable or stimulating visual aesthetic with a viscerally intellectual concept. Usually something that is also transgressive in terms of traditional censorship. One of my favorite movies of the past decade is Taxidermia.

2. What was the last memorable movie you saw?

Like Chad, I also loved Spring Breakers. Most films that criticize pop culture either come from a place of moral superiority and end up feeling like an after-school special. Or they try to subvert it with opposing stylistic elements.

I think this is one of Korine's smartest movies because he does neither. Accepting the film requires one to hold two opposing ideas at the same time. Criticism and disgust, but also acceptance and embrace. Its style revels in every excess of contemporary pop/youth culture while maintaining the undertone of something horrific.

3. What kind of music/bands have you listened lately and feel happy to suggest?

One of my favorite artists right now is Author & Punisher. It's basically this one-man industrial metal project from a guy named Tristan Shone. He built this entirely new instrument out of actual industrial metal. Like the stuff you buy at some hardware store. Instead of just sitting behind a laptop and adding some guitar, he's literally playing a machine. When I think that music can't go anyplace new, I remind myself of this guy.

Thank you Chris!

Kaader filmist Taxidermia.

Gyo: Tokyo Fish Attack

Gyo - Takayuki Hirao 2012

On selle animatsiooni kvaliteediga nagu on ja kõik need maitsetult arvutigraafikaga segatud kaadrid elab samuti üle, sest baasiks ikka nii kõva stoori, et kergitad vaatamiseajal mitmel korral kulme ja kordad asjatult enesele, et enam kõvemat vinti nad peale keerata ei suuda. Muidugi suudavad, sest põhineb see anime Junji Ito samanimelisel mangal ja ega see mees oma mõttelennule mingeid piire seadma ei asu. Aga lugu järgmine, et merest hakkavad kaldale ronima metallist jalgadega kalad ja siis on kõik kohad paha haisu täis ja siis hakkavad inimesed justkui zombistuma ja lõpuks näeb isegi üht metalljalgadega lehma inimest söömas. Vahepeal näidatakse veidrusi lisaks ning püante tuleb robinal juurde. Kehvapoolselt animeeritud, kuid veidra ulmelise horror-loona suurepärane. 4/5

Screenid animest ja pilt mangast.

APJ - Kebura

APJ - Kebura
Trash Can Dance 2013
TCD31 CDr

1. kebura
2. A - S = -D
3. Sketchd
4. A - S = - D (singularity of bullshit)
5. K X logW
6. Descent
7. Kebura
8. Sad Porno
9. D + A = S

Kestvus 27 minutit ja 45 sekundit
Tiraaž 50 tk.
Hind 3 eurot.

APJ äratas minu tähelepanu läbi D + A = S träki variatsioonide, mis pakkusid just sellist tooret konarlikku masinarütmi, mida ma meeleldi olen valmis industrialiga seostama. Masinad mis stantsivad, lihvivad ja lõikavad, tehes sedasamas nii kaootiliselt, et jääb mulje justkui keegi oleks automatiseeritud masinapargi ümber programmeerinud, mängib elektriga, lülitades suvaliselt voolu sisse-välja või ekspuateerrib lapstööjõudu, kes masinate käsitlemis oskamatud ning tõenäoliselt puurivad enesel läbi pöidla ja lasevad giljotiinlõikuriga pool labakätt maha. APJ-i muusikat nimetaks kogenud kriitik darkstepiks, aga mina kaldun oma kõrvaga pigem eelistama artisti poolt korra kasutatud sõna "mecha rave", sest suured masinad siin töötavad ning hajuti sisse tulevad vokaalisämplingud loovad tunde ulmefilmist. Aga muidugi meenub ka kogu vana industrial esteetika, aeg kui veel tööstus oli tööstus ning kitarrid metalbändide kasutuses ja pehmed sündikäigud popimatel poiste edetabelilugudes. Träkid asetatud sobilikku järjekorda, et võimendada kuulamisnaudigut.

Kui sellise müraliku olekuga underground asi, siis loomulikult pidin kasutama UG plaadifirmade seas nii populaarseks muutunud DVD karpi. Ometigi ei ole plaanis sundida ostjat kasutama ainult DVD karpi, vaid pakkuda samuti teisi alternatiive ning selleks on kaante vahele pistetud A3 formaadis paberileht, kuhu prinditud nii CD kui ka helikasseti kavand. Kes soovib, lõikab välja ja paneb plaadi CD karpi. Kes aga veelgi ägedam mees, lindistab plaadi ümber helikassetile ja pistab riiulisse. Kujunduses on kasutatud APJ-i, ehk Artjom Jurovi kunstnikutöid ning üldmulje loodud, võib olla väheke klišeelikult, kuid kindlasti sobilikult, hoiatustoonides industriaalne. DVD karpide kaaned käsitsi nummerdatud.
Huvi korral kirjuta gtm242(ätt)hot.ee või kontakteeru Facebook´i kaudu.

The KLF Videography

1987 - The JAMS - It's Grim Up North
1988 - The Timelords - Doctorin' The Tardis
1988 - The KLF - What Time Is Love? (Pure Trance)
1989 - KLF Communications: Disco 2000 - Uptight
1989 - The KLF - Kylie Said To Jason
1990 - The KLF - What Time Is Love? (Version One)
1990 - The KLF - What Time Is Love? (Version Two)
1991 - The KLF - 3 A.M. Eternal (The Stadium House Trilogy)(Version One)
1991 - The KLF - 3 A.M. Eternal (The Stadium House Trilogy)(Version Two)
1991 - The KLF - Last Train To Trancentral (The Stadium House Trilogy)
1991 - The KLF - What Time Is Love? (The Stadium House Trilogy)
1991 - The KLF - America: What Time Is Love?
1991 - The KLF - Justified And Ancient
1997 - 2K - Fuck The Millenium

Bonus:

The KLF - 3 A.M. Eternal (Krazytoons)

Posu KLF-i videoid, üks parem kui teine. Või noh mis parem, eks seda juustusust ja üheksakümnendate alguse kitši ole siin kõvasti, kuid lõpuks on need lood ja pildid meile kõigile nii tuttavad, et vägisi tahaks kiitust jagada. Ametlikku kogumikku ilmunud ei ole, bootlegina saab DVD-l üht-koma-teist, näiteks VHS-il ilmunud "The Stadium House Trilogy" koos lisadega või siis "The White Room" muusikafilmi, kuid mitmed alternatiivsed versioonid on haruldused ja neid leiab vaid telearhiividest või siis paar tükki ka siit. Näiteks What Time Is Love? Cornfields´i versioonid.

Filmiküsitlus - Mikhail Brashinsky

Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide festival ei ole enam kaugel, kõigest neli nädalat veel kannatada vaja ja juba siis on võimalik Haapsalu linnas õlle lonksata, viina visata, speedi süstida, heroiini suitsetada, hapet lutsutada, pizzat süüa ning sõpradega lobiseda. Nõrgema närvikavaga kartlikumad inimesed muidugi poevad hävitava pidutsemise eest kohaliku kultuurikeskuse kaitsvate seinte vahele pakku ning peidavad ennast seal saalidesse, püüdes filmide vaatamisega aega surnuks lüüa seni kuni barbarite hordid on linnaruumi ja isikliku tervise rüüstamise hävitamisega ühele poole saanud. Üks film mida pehmod sel ajal vaadata võivad on Shopping Tour ning selle lavastas Mikhail Brashinsky.

Name: Mikhail Brashinsky
IMDb: Mikhail Brashinsky
Homepage: Shopping Tour


1. What movies and what kind of movies are you favorite ever? What movies have impressed you deeply? 

All movies of all kinds that I ever saw and continue to see influence me all the time. Some show you how to make movies. Some show you how not to. It's all equally important. But if you want the three most important movies of my life, they would be Vertigo by Alfred Hitchcock, Sunset Boulevard by Billy Wilder, and American Friend by Wim Wenders. The most important director of all time i consider Billy Wilder.

2. What was the last memorable movie you saw?

I liked Looper. I liked The Separation of Nader and Simin. And the Belgian The Bullhead. These are the three movies that impressed me most lately.

3. What kind of music/bands have you listened lately and feel happy to suggest?

I never tire of listening to David Bowie. The Man Who Sold the World - is there anything better that anyone had ever written and sung? I like Belle & Sebastian a lot. Of the more recent ones, Arcade Fire. Of the Russian ones, I've discovered Zimavsegda, and they are part of the soundtrack of my film. But no one beats Nina Simone. Sorry, I'm an old fart.

Thank you  Mikhail!

Kaader filmist American Friend.

Sound City

Sound City - David Grohl 2013

Kas ma olen mingi idioot või mõistan asju valesti, aga minu jaoks tundus küll väär, et Dave Grohl teeb suure kummarduse legendaarsele helistuudiole, intervjueerib mitmeid kuulsusi, kes seal oma tippalbumid lindistanud, klopib üles magusat, triviaga maitsestatud, nostalgiavahtu ning kiidab stuudio unikaalset akustikat ning mikserpulti, et siis lõpuks Sound City hääbumiajal raisakotkana kohale lennata ning parimad rapped koolva kõhust oma pidulauale nokkida. Asi ei ole ju Sound City stuudio taas elule äratamisest, vaid püüdest kogu stuudiol küljes olev maagia Dave Grohl´i oma Studio 606-le üle importida, seda alates unikaalsest Neve 8028 puldist, kuni lõpuks ka staarideni, kes siis sunniti juba uues kohas vana legendaarse stuudio õhkkonda taaslooma. Kevin Costner kuulis filmis "Field of Dreams" häält, et raja oma maisipõllule pesapalliväljak ja küll staarid sinna mängima tulevad ning rahvas vaatama ja samalaadne lugu oleks saanud kindlasti olla ka väikese stuudioga. Ostnud siis kogu täiega, hoone, staff ja tehnika kaasa arvatud ja alustanud sealt seda vanade heade aegade mälestustel põhinevat taastootmist superhea analoogsaundiga. Praegu jäi mulle aga selline tunne, et mehel ikka veel sitt sees keeb, et ei osanud kuidagi seda Sound City trummide akustikat samuti oma koopasse vedada. OK, Sound City ei ole stuudiona uksi kinni pannud, aga paistab, et suurt midagi seal ei toimu samuti. Lavastaja oli ise liiga sees, et saaks ühe objektiivse pildi, kõrvaltvaataja dokumentatsiooni. Pigem selline reklaamfilm. 2,5/5

Pauli träki saund oli minu meelest küll super hea.

Midnight Oil -Live At The MCG in Melbourne

Midnight Oil -Live At The MCG in Melbourne 2009

Redneck Wonderland
Read About It
Blue Sky Mine
Advance Australia Fair
One Country
Beds Are Burning
King of the Mountain
The Dead Heart
Power and the Passion
Best of Both Worlds
Encore:
Sometimes

Alul jäi mulje justkui oleksid taadid juba vanaks jäänud, ega jaksa enam, kuid poole konsa pealt läks ikka vana hea hoog sisse ning pause tehti vaid siis kui Peter Garrett trummiseti juures vett joomas käis. Üldiselt mitte parim Midnight Oil´i konsa, sest need jäid sinna Blackfella/Whitefella tuuri kanti, kus kiskus ikka täitsa underground pungiks kohati, kuid igati aus kraam. Silma jäi veel sajandivanune briti sõdurikiiver, mis trummaril taldrikuna kasutusel oli.

Filmiküsitlus - Chad Fjerstad Chiildren´ist

Mõnikord seda ikka juhtub, et klõpsan kellegi poolt kugugi lingitud videole ja siis peale paari minutit vajub karp lahti, et mida? mida?, mõni välismaa bänd oskab samuti sellist mussi teha, mis minus mõnuvärinaid üle keha ringi kandma hakkab. Muusika on nende puhul minu jaoks tähtsaim, kuid esmatutvus tuli kahe suurepärase video, "Girl in the Dirt" ja "My God", kaudu. Mõlemad videod on tugeva horror taustaga, kusjuures esimene neist väheke petlik, pakkudes esmalt visuaalset tausta, mis pigem sobiks mõnele haibitud sitale melodeath´i bändile kui kõnealuse grupi helide taustaks, kuid kannatage vaid see nukuliku kätetu tüdruku "trummitagumine" välja ning peagi selgub, et Chiildren ei püüa pakkuda populaarset stiliseeritust, vaid tüürib hoopis underground ja indiefilmi õõva poole. Teine video "My God" on selles mõttes juba meistriteos, siin mitte vaid ei kuma läbi sõltumatu õuduskino pildikeel, vaid hästi oli suudetud luua pea oma maailm ja tegelased. Kui "Girl in the Dirt" oli veel muusikavideo, siis "My God" on juba isikliku atmosfääriga lühifilm ja selline päris kõhe, isegi kerge müstilise alatooniga.

Name: Chad Fjerstad
Band: Chiildren
Homepage: Chiildren
Soundcloud: Chiildren
Facebook: Chiildren
Bandcamp: Chiildren - The Other People
Twitter: Chiildren



1. What movies and what kind of movies are you favorite ever? What movies have impressed you deeply?

I am drawn to films that give us a taste of insanity from the eyes of the insane. Some of my favorites of all time include Altered States, Possession (1981), Repulsion, The Tenant, and Jacob's Ladder. All five of these are, in my opinion, visual masterpieces that do a remarkable job with their intended sense of claustrophobia.


2. What was the last memorable movie you saw?

Spring Breakers. Harmony Korine is a genius and one of the most exciting filmmakers who is likely still just reaching his full potential. I've seen that movie 3 times in the last 2 weeks. Like he explained the film in interviews, the whole movie plays out like one brilliantly composed 100 minute long electronic song. I just want to experience it over and over again.

3. What kind of music/bands have you listened lately and feel happy to suggest?

YOUTH CODE is a brand new L.A.-based duo who have only released a demo cassette thus far. They play hard-hitting EBM with a punk/metallic edge. They have the energy of a hardcore band when you see them live. It's extremely refreshing. They are currently working on their debut full length - I'm more stoked about them than any other band right now.

Other than that, I've mostly just been jamming a lot of Trust, D.A.F., KMFDM, Skinny Puppy.... Riz Ortolani's score to Cannibal Holocaust, and //TENSE// - check out //TENSE//

Thank you Chad!

Kaader filmist Altered States.

Bestiality - Dog Lay Afternoon

Bestialità - George Eastman, Peter Skerl 1976

IMDB tutvustas: "A young girl witnesses her mother having sex with the family dog. When her father finds out, he burns the dog alive. She is so traumatized by these incidents that she later turns into a nymphomaniac. She moves to an island and lives there with her own dog, having sex with various guests who visit her" ... ja kuidas sa peale seda ikka filmi vaatamata saad jätta, seda isegi teades, et see saab olema just nii halb kui sa ette kujutada suudad? Seks koeraga oli üsna mage, minul näiteks ei läinud kõvaks. 1,5/5

Oleks siis veel Lassie olnud.

Guitar Wolf - Dead Rock

Guitar Wolf - Dead Rock 2007

01. Kenka Rock
02. Koukousei Action
03. Making of Kenka Rock

Guitar Wolf annab vist iga kuu uue DVD välja, vähemalt iga plaadiga tundub küll üks pildipromokas kaasa tulevat. Väheke nagu väsinud tundega alustasin vaatamist, et vana lemmik ning justkui peaks ikka pilgualla saatma, kuid juba esimene lugu lõi hinge nii kõva raksatusega valla, et homme tarin tööle paar bändi CD-d ühes. Käesolev muidugi vanem asi, aga nägemata ta siiani oli, kuigi Koukousei Action´it olin YouTube´ist piilunud. Esimene träkk Kenka Rock oliaga ülim, puhas punk ja rock.