Rebellion

L'ordre et la morale - Mathieu Kassovitz 2011

1988 Uus Kaledoonia, asumaa Ookeaanias. Kohalik separatistide jõuk on tapnud 4 ning võtnud vangi paarkümmend politseinikku ning vedanud need džunglisügavusse. Pariisis lennutatakse kohale grupp GIGN´i, ehk politsei erioparatsioonide, sandarmeid kapten Philippe Legorjus´i juhtimisel. Lennukist väljudes selgub, et kohal on ka prantsuse regulaararmee relvajõud ning politseinikud allutatakse adrenaliini täis vägivallatsevale sõjaväele. Peagi tekib sandarmitel mässulistega kontakt ning selgub, et nemadki kahetsevad ning on šokeeritud korda saadetud veretööst ning soovivad jõuda võimudega mõlemaid pooli rahuldavale kokkuleppele, kus okupeeriv riik tunnistaks toimunut kanakade väljaaastumisena okupantide vastu ja nemad vastukaaluks on nõus pantvangid vabastama ning leppima vanglakaristusega. Sandarmikapten asub vahendajaks ning eesrääkijaks, kuid poliitikute huvid nii koha peal, kui ookeani taga Pariisis, ei ole mitte aega võtvate läbirääkimiste pidamine, vaid jõu näitamised ja läbi selle tulevaste valimiste eel oma hääletajatele mulje avaldamine.

Filmis jookseb justkui kolm liini - esiteks militeerrpõnevik relvakokkupõrgete ning erioperatsioonidega lopsaka taimestikuga metsades, aga lisaks veel masendavad poliitilised mängud kus inimhing võimu säilitamise kõrval midagi ei maksa ning lõpuks ka antropoloogiline suund, mis tutvustas maad, selle kombeid ning kanakasid, ehk saare põlisrahvast. Kõik kolm suunda olid väga kaasahaaravad ning teadmisi jagavad, eriti aga just see suur poliitika väikerahvaste eludega kauplemisel. Mathieu Kassovitz lasi meelega vaatenurga kanakade tasandile, et seda suurema kontrastina esile tuua väikerahva ideaalide ning reaalsuse vahel valitsevat lõhet. Pateetiliseks ei läinud, aga korra sinna piirile eksis.

Suurepäraselt valitud vaatenurk läbi kapten Philippe silmade, kes ühtaegu on politseinikuna tsiviilisikute muredele lähemal, neid kaitsval seisukohal, aga samas ka erirühma võitlejana sõjaväelasliku mõtteviisi ning masina osa kes vaagib peale rahumeelsete lahenduste ka relvasekkumiste võimalusi. Samuti kiidan tekstitihedust, ehk pea iga öeldud lause valgustas kas kohalikku elu-olu või siis presenteeris sõjaväelaslikke mõttemalle.

Täishindest jätan punni puudu vaid seetõttu, et film põhimõtteliselt kohe alguses näitab lõpu ära. Minu jaoks oli kogu see aastaid tagasui toimunud konflikt täiesti esmakordne kokkupuude hilisemast vabadusvõitlusest koloniaalmaades, aga prantslased kindlasti teavad ka une pealt kuidas asjas eskaleerusid ning millega päädisid. Nende jaoks ei ole see filmi alul lõpplahenduse näitamine kindlastui midagi uut, kuid rahvusvaheline cut võiks siis vähemalt vaatajale jätta mänguruumi oma mõtete seadmiseks ning peas arutamiseks, et kuidas see kurb situatsioon küll lõppeda võiks. Seetõttu soovitan filmi vaatama hakata kolmandalt minutilt ja te ei kahetse mu soovitust. 4,5/5

Mathieu Kassovitz ise oli ka peaosas.