Väga põhjamaise fiiliga film ja kohe kindlasti aitas sellele tugevasti kaasa tõik, et tegevus toimus Mehhiko mägismaal soolamaardlatega kaetud alal kus kogu sõiduteedest vaba pind sillerdas soolakristallides ning meenutas kangesti paar nädalat maas püsinud lund. Aga ka krimka ise oli rohkem põhjamaise ülesehituse ja voolavusega kui kuum latiinotriller, pigem Jar City ja Insomnia kui Amores perros või El mariachi. Oli aeglane, detailidele keskenduv, atmosfääri loov, toimumispaigana väikelinna olusid arvesse võttes kammerlik ning tasakaalukas, just selline nauditav kriminull mis vaikselt lõpuni pinevust kruvib. 90% põhjamaine aga lõpukümnendik oli selline odav hollywood, et kogu Mario Muñoz´i vaev üht head sarimõrvariga thrillerit teha, lendas prügikasti. Taaskord põnevik kus suured massiivsed soolaväljad, paiga isoleeritus ja selge mägede õhk lõid vapustava tundetausta kogu filmile, kuid libastumine liiga labastesse lahenditesse lõhkus kogu hoolega kokkuseatud pildi. 2,5/5
Šerifid soolal.
No comments:
Post a Comment