Black Dynamite - Scott Sanders 2009Kiitus Scott Sanders´ile, sest mees oli osanud oma paroodiafilmi väga tasakaalukalt ning tagasihoidlikult teha, ei mindud kordagi üle halva maitse piiri, ei püütud Aaron Seltzer´i stiilis "vaimukas" olla. Film oli lihtsalt väikeste sobilike liialdustega, kuid täpne koopia seitsmekümnendate blaxploitation´i kinost ning juba seda üks-ühele oma eeskujudega sarnanedes piisavalt koomiline, et südant võita. Ja kui hiljem ka mindi veits liiale, siis oli kogu mustade muthafuckerite odavamaiguline maailm maailm juba nii enesesse tõmmanud, et üks suur kickass finaal oli samuti omal kohal, kuigi žanri kuldajal ei oleks neegrid sellist ülbust enesele lubada saanud.
Ega ma suur superfly´ide sõber ole ega pimp´ide poosetamisest hooli, kogu see mustade detektiivide ning kurikaelte teema on külmaks jätnud, kuid selle ülemängimise läbi parodeerimine see-eest istus väga kenasti, sain tiba naerda ja hulgi kiita lavastaja stiilitunnetust ning head maitset. Korralik töö! 4/5
Enne lõppu olevreis kung-fu gurude juurde oli sobimatu, kõik muu aga tibens.
2 comments:
Süzhee oli veidi lahja, aga selline see vist kippus ka nendes kuldajastu blaxploitationides olema. Aga see lõpp - Nixon ja Black Dynamite nunchakudega rammu katsumas - oli ikke super. Hebrew Hammer oleks võinud rohkem selle filmi moodi olla. Kahju, kahju... juudi värk on mulle alati südamelähedane olnud.
Mul oli suur pettumud, et Hebrew Hammer nii nõrk oli, lootsin sellest paljut. :(
Post a Comment