High School Record - Ben Wolfinsohn 2005Keskkooli lõpuklass. Kaks noort otsustavad teha filmi oma klassikaaslastest, kõnnivad kõigil järel ja filmivad, mõnikord avalikult aga vahest ka luurates. Lindile jäävad paar jobu, kooli kaunitar ning playboy aga vilksatamas võib näha ka teisi õpilasi. Käiakse kohtingutel, jalutatakse metsa vahel, istutakse igavates tundides kuulates peast soojade õpetajate jutuvada, üritatakse tööga veits taskuraha teenida, püütakse ellu viia oma tulevikuunistusi, proovitakse tüdrukutele muljet avaldada ning vastupidi. Paar tavalist venivat kuud hilisteismeliste elust.
Tibatillukene sõltumatu film mille võlu peitus tõepärastes äratuntavates momentides millega noored päevast-päeva kokku puutusid. Usutavalt mõjuvad karakterid ja kuigi mõne puhul oli väheke tunda seda dünamiidi-napooleoni järgset jobude populariseerimist ning ülestiliseerimist, võis tegelaskujudega rahule jääda. 
Eriti lahe tundus aga koolimaja. Ma saan aru küll, et pooltühjad klassiruumid ning koridorid olid vaid filmitegijate rahanappuse tõttu alarahvastatud, raha statistide palkamiseks lihtsalt ei olnud ning tuli läbi ajada vabatahtlike panusega aga selline koolimaja nägi väga vinge välja. Jättis justkui indigolaste kooli mulje kus hängitakse niisama, kõik austavad enam-vähem kõiki, ei toimu koolikiusamist ega ka õppetööd, iga laps selles steriilses hoones on juba sündinud geenius või arstilubadega luuser. 
Noored on elukauged lollid ja nii olid nad ka filmis. Paar ülihead nalja, paar klassikalist noorte kildu ja parajalt muigama panevat materjali. Seitsmeteistaastased oskavad piinlikult käituda ning ei ole midagi paremat kui selle ea läbinuna filmist mälestusi üles noppides mineviku üle irvitada. Mockumentary mis omakorda lasi vaatajal ka seda žanrimääratlust mitte liiga tõsiselt võtta, justkui Miranda July lavastatud dramedy oleks vast täpsem silt. 4/5
Klassi kaunitarid ja lihtsalt "huvitav" tüdruk.
No comments:
Post a Comment