Thursday, September 10, 2009

Chungin & Strap-On Faggots

Chungin & Strap-On Faggots
Satisfactory 2009

1. Cats Of Destiny
2. Tight Jeans
3. I'm Not Your Messiah
4. From The Early Morning Movie To The Late Late Show
5. Birds They Count To Murder
6. The Professional Skinny Girl
7. This Is Not Titties Enlargement Announcement
8. Dogshit City
9. Pioncchio
10. Victor
11. Das Mann

Koit Raudsepp ütles oma Raadio 2 saates, et Chungin & The Strap-On Faggots tõstis eesti pungi uude sajandisse. Peale kolmekordset nende albumi läbikuulamist on mul tahtmine küsida, et kas Tokyo Hotel tõstis saksa pungi uude sajandisse? Ma lugu-loo haaval proovisin avastada, otsisin higipisar palgel seda punki, kuid ei leidnud kusagilt ja lähim pungisugulane oli teatav sarnasus Kojamehe kaheksakümne lõpu Kulo lollitamistega. Ja võibolla siis paaris kohas The Fall´ile omane kaootiline kraap, kuid üldpildis kukkus läbi mu üritus Chungin & The Strap-On Faggots´ist punki leida.Pop paistis kohe silma, seda noortele tüdrukutele mõeldud mett oli igale rajale määritud ja kogu plaat tundus just sellele suunale orienteeritud, veel samm edasi ja juba tehakse mussi mis meelejärgi bändi nimes viidatud vähemusgrupile, saab biidi järgi hästi higiurkas tantsulkat vihtuda. Samuti kargasid esile glämmi ning juuksehevi momendid, Mötley Crüe näitas oma kohalolekut ja nurga tagant piilus Gary Glitter.Bändi liikmed võivad ju kõik rajud mehed olla, kuid muusika mis plaadile sai ei ole seda mitte. Liiga silutud ja tasandatud, puudub igasugune karusus ja räpasus, minnalaskmised ja möödapanemised. Selle asemel, et traadibändilikult kriuksuda ja viliseda on esile toodud hoopis elektroonilised saundid, kusagilt rokilugude alt kostuvad piiksud ja kellukesehelinad justkui iga lugu oleks peale traditsiooniliste pillide nõudnud veel ka mõnda heliefekti kuulaja kõrva torkeks. Jõulist tukslevat ja kiima tekitavat meheuhkust justkui häbenetaks ning seda varjatakse plastmassist külma strap-on´iga.See pungi uude sajandisse toomise jutt tuletas hoopis meelde seda kui trashpungi bändi The Germsi legendaarne laulja Darby Crash inspiratsiooniotsinguid Londonis kus ta kaheksakümnendate alul LA-sse tagasi pöördudes lubas lääneranniku pungi viia uuele tasemele. Läks lavale riietatult nagu Adam Ant ja hakkas kuulajaid uue laine soigumistega tüütama. Vilistati välja sest kõik kuulasid sel hetkel juba HC-punki, scene liikumine uude pungiaastakümnesse oli toimunud ilma Darby´ta ning mehe uued ideed olid juba sündides surnud. Võib-olla Chungin & The Strap-On Faggots´i pungi imelapse oreool näitab tegelikult vaid hea korraliku pungi puudumist meie plaaditurul, ei ole mida võtta, mida promoda ja raadios mängida?

Kirjutatud Rada 7 jaoks hommikukohvi kõrvale kuulates D.R.I. aasta 1984 kontsertvideot ja kopitud 2 tundi hiljem blogisse. Esimene muusikaarvustus minu blogis, ei tea öelda kas neid saab veel olema või mitte :)
Pildid pärit bändi MySpace lehelt.

16 comments:

Maia said...

Viimasele plaadile sai kuidagi vähem, kui see, mida nad varem on teinud, nõustun.
(ma olen päris võõras inimene)

Trash said...

Maia!
Ära jää võõraks inimeseks, ole ikka oma! :)

Ma siin vahepeal browsisin bändi nimega ja uurisin netist asja ning selgub, et nad ise tahavadki rohkem sellist diskopedede ludinat teha, eesti oma multiseksuaalne Scissor Sisters olla. No ma ei tea... Jõudu igaljuhul!

Ulmeguru said...

Ikka tee musikaarvustusi... see oli nii lõbus... ja ega tavameediast normaalset kriitikat niikuinii ei loe...

Trash said...

No eks paistab. Võib-olla satub mõni mõnus kodumaine esineja ette. :)

Lauri said...

Tolmunud Mesipuust peaks sa juba ametijärgselt kirjutama.
Eesti oma Earth, Isis ja Neurosis kõik koos.

Trash said...

Ma sain aru, et Tolmunud Mesipuust lubasid sina ka sel nädalal kirjutada?

Tahaks juba lugeda. :)

Lauri said...

Ma olen keskendunud pere-elule ja aega eriti pole et korralikult kuulata, kuigi rippisin isegi plaadi mp3-deks ja salvestasin mängijasse, et isegi tööle minnes ja tulles saaks kuulata.

Lauri said...

Ja üldse, mis see loeb, et mina ka kirjutan, kirjuta ise ka.
Heiki kindlasti rõõmustab. Pealegi oled sa plaadil tänuosaliste hulgas, minu meelest on sul lausa kohustus sest kirjutada.

Holm said...

+

Trash said...

No tänan sisuka kommentaari eest härra Holm! :)

Holm said...

Mul läksid saiad ahjus kõrbema seda kirjutades!

Trash said...

Pagar võtaks!

Kalmsten said...

ei tea, ma pole ka kuulnud, et keski bändikaadritest seda tillilililinat pungiks nimetaks, Chungs mainis kunagi midagi mingist elektrotehnilisst rockist...

Holm said...

No nii, pungiapostlid, olen näind ja olen kuulnud :)
Käisin reedel JMKE kontserdil kus lisaks Pelle Miljoonale soojendas värki ka kõnealune ansabmel. Mina ei tea kas see oli nüüd punk või midagi muud, aga vanainimesel kõlbas tantsu kraapida küll. YouTube'is olev "Punk v Gorode" ajas hommikukohvi kõrval ka täitsa asja ära. Vot tak!

Edmund said...

Huvitav arvustus. Plaati ma ise pole veel kuulnud, aga võin ütelda, et kindlasti on omaette elamus see, kui Chungin üksinda soolot teeb. Et saadab ennast akustilise kidraga. Ta salvestas isegi ühe Tartu jõulunäituse tarvis saundtracki, kus on peal osad tema lood. Siuke lo-fi akustiline indie pop vms. "Pinocchio" on vist plaadil täisbändiversioonis? Akustilise kidraga sooloversioon igatahes väga meeldib mulle. Peaaegu nagu Kago, ainult et ekstravertsem. Chungini soolo on küll suht haruldane nähtus, aga kui sa satuksid mõnele konsale, kus ta üksinda esineb, siis ehk leiaksid sealt pisut rohkem karusust ja räpasust, minnalaskmisi ja möödapanemisi, mida sa plaadilt ei leia.

Trash said...

Loodan, et kunagi satun. :)