Wit licht - Jean van de Velde 2008Hollandlased ei suuda Marco Borsato´le kuidagi andestada, et siiani neid vaid oma imala muusikaga piinanud laulja ronis nüüd ka kinolinale ning piinab neid veel ka olematu näitlemisoskusega, seda isegi hoolimata tõsiasjast, et poplaulja on suur organisatsiooni War Child toetaja ja eestkõneleja, tänu millele on roll lapsõduritest rääkivas lialoos talle justkui loodud. Mina võin vabalt andestada Marco´le filmirolli, sest ei tea ta muusikukärjäärist midagi ega hoolinud ka näitetööst aga ma ei andesta tõsiasja, et film oli lihtsalt halb.
Aafrika lapssõdurite teema on mind aastaid huvitanud ja kuna töökaaslane laitis paar kuud tagasi maha Ezra kui ebareaalselt seda Musta Mandri tumetahku lõikava teose, siis lootsin vähemalt Valgest valgusest head informatiivset pilguheitu temaatikasse. Film oli aga hoopis lääge seep kus lapssõdurite teemat puudutati vaid näpuotsaga, ülejäänud aeg näidati vaatajale läbimõtlemata stilistikaga ilulugu sellest kuidas valged inimesed püüavad musti inimesi nende hädades aidata, kui avar on eurooplase süda kui jutuks on nälgivad, vägistatud ja tapetud neegrid. Romantikadraamat ja actionfilmi segav seiklus, suurejooneliselt tehtud kasinat sisu pakkuv teos. 2/5
Paar OK! stseeni oli filmi peale kokku küll, kuid nende hulka ei kuulunud see pildil olev sureva lapse lohutamise koht.
No comments:
Post a Comment