Cracker : To Be a Somebody - Tim Fywell 1994Cracker : The Big Crunch - Julian Jarrold 1994
Cracker : Men Should Weep - Jean Stewart 1994
Alati on mõnus kuulda või lugeda teiste arvamusi filmidest mida oled sõpradelle-tuttavatele vaadata laenanud. Töökaaslane on mul usin filmilaenutaja ning temaga saab ikka linalood risti ja põiki läbi räägitud aga eks neid küsijaid ole teisiga, kuigi ajanappuses ei taha ma pooltuttavatega küll mingeid annan ja küsin tagasi suhteid aretada, kulutaksin sellele liialt oma väärtuslikku vaba aega. Ja muidugi laenan ise ning muyidugi huvitab teisi minu arvamus nende käest saadud filmide kohta. Näe Andri Riid uuris just paar päeva tagasi, et kaugel ma tema antud seriaaliga olen. Kui kuulis, et kaks sesooni läbi, käis paar minutit mu blogi uurimas ja nõudis siis messengeris selgitust, et miks vaadatud aga mitte arvustatud?
Esimene lugu "To Be a Somebody" oli sesooni parim. Peaosas Robert Carlyle kes andis mõjuva rolli töölisklassi noormehest kes oma isiklikud pettumused maskeerib traditsiooniliseks briti rassivihaks ning asub tapma tema arust vääritult käitunud inimesi. "The Big Crunch" oli hea draamataustaga, kuid lahendina liiga ettearvatav ja "Men Should Weep" näotult detektiivide eraelu ning krimilugu kokku segav. Üldpildis aga säilitas sari teise hooaja jooksul ja isegi tõstis oma kõrget taset ning kuna Fitzi eraeluline seebiooper ja inglise töölisdraamast taust hoidsid huvi piisavalt, võis silma kinni pigitada ka pidevate politseitööd kujutavate möödalaskmiste koha peal. 4,5/5
Paki pakkimine.
No comments:
Post a Comment