MRL Projekt 2005
Koit Raudsepp heitis nalja, et see raamat oleks eriti väärtuslik kui tiitelehel Lennarti autogramm ja kiri: "Kiidan heaks!". Kiidan minagi selle raamatu heaks ja kohustuslikuks igale eestlasele. Tähtis polegi Lennarti ja ta isa Georgi roll jaoks seal raamatus kui pigem okupatsiooniaja koputamise ja äraandmise traagika üldiselt, kõik need tänapäeva poliitikute luukered kappides ja toimikud šeifides mis kummitavad veel aastakümneid. Loomulikult ei kiida ega lepi mina, vastupiduiselt töökaaslasest Heikile, igasuguse koostöö organitena heaks. Igasugused põhjendused teemadel - "Tegime koostööd KGB-ga Eestimaa hüvanguks" ,"Meil lihtsalt ei olnud muud võimalust ilma koputamata ellu jääda" ja "Olin parteis ainult, et süsteemi seestpoolt õõnestada" ei veena mind. Mul on muidugi hea olla idealist praegu ning okupatsiooniaastaid nägin vaid vilksamisi aga arvan, et oleksin suutnud ka tuttavaid/töökaaslasi reetmata edasi elada. Selle raamatu järgi Georg Meri ei suutnud ja mu üllatuseks Lennart "Nikolai" Meri isegi ei tahtnud. Lepasalu jutu järgi oli noorem Meri suisa musterpoiss ja KGB lemmiklaps. Märksõnadeks organite ja Lennarti suhetes olid viimase auahnus, tahtmine vaimselt üle olla ja pidev rahapuudus. Lugedes peale ta surma ilmunud kaaslaste anektootlike meenutusi, muudab agent "Nikolai" ihnus ja iseloomujooned neist mitmetki teistmoodi mõistetavaks. Laia joonega president kahaneb väiklaseks tüübiks ,Suurest Eestlasest saab hüvedega manipuleeritav isik. Raamat ise oli ladusalt ja huvitavalt kirjutatud. Meentas ironiseerivatel hetkedel Suvorovi ja Moore torkivat stiili, kuid siiski lõppkokkuvõttes üllatavalt vaoshoitud. Lahedamad ja huvitavamad kohad olid kirjeldused Eesti "kirikusõjast" ja Lennarti peetud loengust anti-semitismis süüdistatavale armeekaplanile.
PS. Käisin täna hommikul, 29. aprillil (terve tekst on kirjutatud aastal 2006), veel Lennarti kalmulgi Kloostrimetsas. Kõik oli vaikne ja rahulik, kuigi must südametunnistus arvatavasti kaua ei lase hauasügavuses puhata vaid kisub elavate maailma tublisid mehi kummitama.
Mida ühist on nendel kahel presidendil, Salvador Allende Gossensil ja Vladimir Putinil meie kõigipoolt armastatud Lennu-taaduga ?
A. Ex-girlfriend
B. KGB minevik
C. Krunt Viimsi poolsaarel
A. Ex-girlfriend
B. KGB minevik
C. Krunt Viimsi poolsaarel
2 comments:
Sama loogikaga peaks kuulutama kohustuslikuks Bäckmani "Pronkssõduri" jmt üllitised... Või olen ma millestki valesti aru saanud?
Millest sa räägid?
Post a Comment