Kunagi oli selline komöödia nagu My Stepmother Is an Alien kus Kim Basinger´i poolt mängitud tulnukas proovis seksika tsiki välimuses armastust kogeda. Käesolevas õuduskomöödias oli armastust otsiv tulnukas meskeerinud end kooliõpetajaks ning kamp klassi kõige terasemaid õpilasi peale jahmatavaid avastusi, asusid veidra pedagoogi saladust ka lapsevanematele paljastama. Täiskasvanud muidugi ei tahtnud uskuda, sest kooli asendusõpetaja oli igati viks naine, küll võib-olla väheke eksentriline ja veidra huumorisoonega, kuid kindlasti kohe mitte elusaid kanu õgiv monstrum. Ühe parima üheksakümnendate thrilleri Nattevagten´iga maha saanud Ole Bornedal oli lavastanud teismelistele mõeldud õuduspõneviku mis kõlbaks vaadata ka täiskasvanutel. Alul nii tunduski, kuid lõpp oli nii maitsetult hale, et pigem jäi mulje kui teismelistele mõeldud õuduspõnevikust mis kõlbaks vaadata mudilastel. Vaimuka ja muhedana alanud film küttis võimsalt lootusi - asendusõpetaja tulnukalik olemus, koolilapsed ning nende vanemad ning kogu nende ümber toimuv oli põnev, koomiline ja mõnus vaadata. Vaikselt aga hakkas ebakõlasid sisse viskama, justkui lavastaja ei oleks mäletanud mis filmis üldplaanis toimuma peaks ning millised niidiotsad on vaatajale juba pihku surutud ning tänu sellele jätkas stseenidega mis varemnähtud infokildudega kuidagi kokku ei sobinud. Lõpuks aga jäeti mõnedele mõistatustele üldse vastused andmata, vaid eelistati vaataja uudishimu rahuldamisele hoopis üllatustevabat ja lapselikult lihtsat twistivaba lõppu. Kahju, hea film rikuti ära. 2,5/5
Humanoid koos oma õpilastega.
No comments:
Post a Comment