Metropolitan

Metropolitan - Whit Stillman 1990

Slacker-komöödiatest juttu tehes kandub teema alati Noah Baumbach´i meistritöö Kicking and Screaming´u, Jarmushi Stranger Then Raradise´i või Kevin Smith´i Clerks´i peale aga ka käesolevat filmi on mainitud ja mõningaste mööndustega võis seda žanri kuuluvaks pidada küll. Noorte New York´i debütantide jõudeelu kus läbitakse momenti mis eristab noorpõlvekergluse tulevikus ettemääratud materialismist, kus enesesele seatud tõekspidamised on tihti vastuolus argipäevaga ja isiklik ego suurem kui teod lubada laseks ning kus romantilised suhted peavad tihti ruumi tegema teravmeelsetele sotsiaalpinnasel või kapitalismifilosoofiatel kerkinud väitlustele. Vaimukas komöödia mille suurimaks plussiks ei pidanud ma vastupidiselt paljudele mitte noorte eneseväljendusraskustest ning isikupära leidmise otsinguil suust väljalastavaid targutusi, vaid kõnesõja taustale jäävad kaunist tagasihoidlikku armastuslugu. Samuti sümpatseeris mulle lavastaja veits anarkronistlik lähenemine New York´ile ning rikka kesklassi olenguõhustikule mis meenutas peale kaheksakümnendate lõpu veel ka kolmekümnendate seltskonnaglamuuri ja kuuekümnendate lõbusaid noorte kokteiliõhtud. Edukate vanemate laste vabaaja harrastused, seltskonnaklatš ja omavahelised suhted sotsiaalsel pinnal on püsinud sarnased sajandi, kuigi noored ise on kõik selle väikekodanliku elumalli vastu ning varmad seda küüniliselt põlastama. Hea indiedebüüt. 3,5/5

Alati šarmantne Chris Eigeman ja armas Carolyn Farina.