Kappa no ku to natsu yasumi - Keiichi Hara 2007Tavaliselt on nende kappa´dega ( kappa-monsters ) filmides ikka nii, et öisel ajal hüppavad uduga kaanetatud veekogust välja üksikut rändurit tülitama, ajavad lolli mõistujuttu ja kargavad koomiliselt ringi ning lõpuks saavad samurai käest mõõgaga pikki pead. Sarnaselt algas ka käesolev anime, ainult, et lihtsalt mõõga lapiku servaga laksatamisest oli asi kaugel, hirmunud maaomanik raius vaese jõehaldja verdpritsides kahte lehte ja seda vaese kappa oma poja silme all. Ka pisikesel vaimuolendil oleks kehvasti läinud kui ta mitte ootamatu maavärina tõttu maalihkesse poleks kukkunud. Kolmsada aastat maapõues viibinud pisikese veevaimu leidis koolipoiss, tassis koju, turgutas vaest olendit ja tutvustas perele ning kappa asus koos sõbraliku perega elama Tokyo äärelinna.
See pisike tutvustus oli vaid animatsiooni algus ja seiklusi jatkus pikemakski, kuid peab ( väheke pettunult ) nentima, et suuremaks mölluks ei kiskunud vaid püsiti perefilmi lainel. Just perekonnasisesed suhted, jutuajamised ja vabahetked olid filmi maiuspalaks, sest need vanemate ja laste momendid olid tõeliselt südantsoojendavad ja armsad. Taaskord toon näitena ghiblilikkuse aga nii see oli - sarnane headus, koomika, kergõrn kurbusenoot ja mõningad armsad müstilised hetked. 
Suureks miinuseks pean aga filmi kestvust, sest animatsioon mis sobib mõningasest adult-teemast hoolimata ka pere pisimatele ei tohiks minu mõistes kuidagi 140 minutit pikk olla. Kogu loo oleks saanud kenasti ka pooleteistunni sisse mahutada lõigates välja üpris sobimatu televisiooni ja ajakirjanduse liini, kõrvalepõike mis lõppkokkuvõttes midagi peale filmi venitamise ei teinud, küll aga ajas juba kergelt haigutama ning lõhkus filmi saatvat positiivset emotsiooni. Sümpaatne müstiliskoomiline lõpp aga päästis olukorra ja animega võis rahule jääda. 3/5
Kappa nimega Coo ja tema elupäästja.
No comments:
Post a Comment