Jack Brooks: Monster Slayer - Jon Knautz 2007No kuramuse lahe film ju, mõtlesin ma kui minutit kakskümmend vaadatud oli. Igati mõnus tegelane see Jack Brooks oma kulunud välimuse ja "ärritushoogudega", taiplik tagasihoidlik stsenaarium mille üle sai vaid imestust tunda, kena tervitatav kaheksakümnendate horrorkomöödiate fiil a´la House ja teravmeelsed pisidetailid mis nauditavust tugevate löökidega lisasid. Kõik tundus olevat igati tibens-tobens ja aru ma ei saanud miks oli mul jäänud kusagilt külge mulje, juskui ei oleks Monstrumitapja puhul tegemist mitte kõige õnnestunuma linalooga.
Kui kakskümmend minutit algusest hiljem oli suurepärane, siis kakskümmend minutit enne lõppu hakkas ära vajuma. Ootasin ikka monstrumite horde kes põrguväravast välja kargavad aga üks täispuhutud junn ja paar kollimeigiga maadlejat ei tekitanud küll mingeid vaimustusepuhanguid, vaid panid hoopis nördima. Kuidas võib hea ja ladnalt voolava filmi keskpärase ja isegi vaimuvaese lõpuga ära rikkuda? Ei tohi ju! See on patt! Pigem ülevindi keeratud absurdsus või originaalne vaikne taganemine möllust kui üks lihtlabane action mille sarnast võis igas Buffy osas näha. 2/3 Up, 1/3 Down. 2,5/5
Robert Englund hetk enne vormist välja minemist ja seda nii kaudses kui otseses mõttes.
No comments:
Post a Comment